Mehe välisriiki tööle siirdumise mõju perekonnaelule pereema vaatenurgast

Abstract

Keskendusin oma bakalaureusetöös perekonnaelu avamisele pereemade vaatenurgast, kelle mees töötab välismaal. Töö eesmärk oli selgitada välja, millisena tajuvad ja kuidas tõlgendavad oma perekonnaelu ja kohanemist muutustega naised, kelle mees töötab välismaal. Mind, kui uurijat huvitas see, millised on perekonnasisesed protsessid, vaadates ühelt poolt seda, kui mees oli välismaal tööl ja teiselt pool, kui mees oli perekonn keskel. Uuring viidi läbi kvalitatiivset meetodit kasutades, tehes neli poolstruktureeritud intervjuud pereemadega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärk sai täidetud ja uurimusküsimustele vastused leitud. Uurimuse käigus otsisin vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kuidas tõlgendavad pereemad mehe siirdumist välismaale? 2. Milline osatähtsus on mehel/isal perekonnas? 3. Millised on suhted lähedastega? 4. Millised on perekonna tegelikud võimalused ja vajadused igapäevaelus? Tööjõu migratsiooni peetakse meie ühiskonnas tänasel päeval tavapäraseks nähtuseks, mis on mõjutanud inimesi, sh ka eestlaste valikuid ja otsuseid. Majanduslanguse tingimustes on välismaale siirdumine olnud erinevatel põhjustel vajalik samm uuringus osalenud perekondade jaoks, kas parandada pere majanduslikku toimetulekut, töö on kujunenud mehe jaoks elustiiliks või võimalus tulevikus kindlustada muretu pensionipõlv. Perekondades on mõtteid mõlgutatud ka kogu perekonna teise riiki kolimisele, kuid praeguseks ei ole need ideed reaalsuseks saanud. Selline kooseluvorm nõuab kõigilt perekonnaliikmetelt kohanemist ja harjumist. Mehed, kes siirdusid välismaale tööle, olid juba varasematel aastatel töötanud välismaal. Uuringut läbi viies selgus, et perekonnaliikmed olid tänasel päeval jõudnud kohaneda ja harjuda mehe töötamisega välismaal. Võib öelda, et välismaal töötamine mõjutab kõiki perekonna liikmeid – meest, naist ja lapsi. Uuringu tulemused toovad esile, et pereemad tajuvad nii negatiivseid kui positiivseid aspekte seoses mehe välismaal töötamisega, mis on perekonda mõjutanud. Esiteks häirub pereliikmete elukorraldus mehe kodus käies ja kodus lahkumise korral, kuna pidevalt toimub elurütmi muutus. Sellest tulenevalt on mehe tervis on halvenenud, pereemal on tekkinud ülekoormusest stress, laste ja isa suhe on nõrgenenud ning mis on isegi viinud perekonna lahkuminekuni. Positiivse külje pealt on märkimisväärne asjaolu, et mõningate inimeste ja perekondade jaoks on selline kooseluvorm – kokku ja lahku olemisel oma võlu, kuna see annab iseseisvust ja sõltumatust suhetes. Üheleivateenijaga perekonna jaoks ei olnud olemasolev kooseluvorm siiski kõige sobivam just väikeste lastega perekondade seisukohalt, mis oli tekitanud pereemadele ülekoormusest põhjustatud tüdimust ja stressi. Kaheleivateenijaga perekondade jaoks oli olemasolev kooseluvorm sobilik, kuna see andis pereemadele iseseisvust ja mehest sõltumatust igapäevastes toimingutes ning partnerite omavahelist kooselu iseloomustas võrdsus. Mehe/isa osatähtsust perekonnas kinnitab see, et mees loob sideme lapsega, mis on oluline lapse edaspidises arengus. Laps õpib maailma nägema ja tundma läbi oma isa ja ema ning vajab mõlemaid vanemaid. Kui mees/isa on välismaal ära, on pereema see, kes peab olema nii ema kui isa eest. Peredes, kus mees on välismaal tööl, tekib mehe/isa koju saabumisel ootusärevus, mis paneb ühelt poolt nii kogu perekonna tegutsema kui ka sõbrad selle nimel, et mees/isa tunneks ennast kodumaal hästi. Perekonna ühtsusele aitavad kaasa perekondlikud traditsioonid ja ka vanemate enda koos veedetud aeg, mis muuda perekonna tugevamaks. Võib öelda, et kõigil uuringus osalenud perekondadel on olemas piisav tugivõrgustik, kes pakub perekonnale igakülgset abi, et perekonda toimetulekut toetada. Uuringu tulemused näitasid, et enamasti suheldakse oma lähikeskkonnaga, kelleks on vanemad, õed, vennad jm, kes abistavad perekondi peamiselt moraalselt. Vähemal määral suheldi kaugemate sugulastega, naabritega ning kogukondlik suhtlus puudus üldse. Perekonnad ise panustavad enda tööga loodud väärtustesse, et materiaalsed ressursid oleksid eluks piisavad, olenemata sellest, kas ollakse ühe leivateenijaga või kahe leivateenijaga perekond. Perekonna võimalused ja vajadused tulenevad sellest, et perekondadel on olemas tugivõrgustik, et on olemas materiaalsed ressursid igapäevaeluks. Samas puudust tuntakse stabiilsest elust nii iseenda kui oma laste jaoks.