Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva magistritöö “Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti
algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam” eesmärgiks oli uurida nii algklassiõpetajate kui
ka –laste pilgu läbi, kuivõrd on tänapäeva algklassilastes juurdunud traditsionaalsed
soostereotüübid ning millist rolli mängib ekraanimeedia algklassilaste soostereotüüpsete
hoiakute välja kujunemises. Samuti uurisin, kas ja milliseid võimalusi näevad
algklassiõpetajad meediakasvatuse edendamise abil aegunud soostereotüüpide
murdmiseks.
Tegemist on Eesti kontekstis äärmiselt olulise teemaga, sest Eesti ühiskonnas on
levinud traditsionaalseid soostereotüüpe pooldavad hoiakud ning seetõttu on meeste ja
naiste õigused, kohustused ja võimalused ühiskonnas erinevad. Soostereotüüpide vastu
võitlemises nähakse olulist rolli koolil, kus läbi sootundliku kasvatuse ja
meediapädevust suurendava meediaõpetuse, on võimalik arusaame soorollidest
kujundada. Seetõttu on oluline uurida nii laste kui õpetajate arusaame sootemaatikast, et
selleteemalist õpet täiustada. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin semi-struktureeritud fookusgrupi
intervjuusid, mille viisin 2011. aastal läbi algklassiõpilaste (N=12) ja –õpetajatega
(N=7). Andmete analüüsimiseks kasutasin elemente põhistatud teooria meetodist,
kombineerides seda kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodiga. Kuna uuringu valim oli üsna
väike ja homogeenne, siis ei saa uuritaval teemal teha laiaulatuslikke üldistavaid
järeldusi. Siiski olid kogutud tulemused huvitavad ja andsid ideid mitmeteks
edaspidisteks uurimissuundadeks.
Läbi viidud fookusgrupi intervjuude põhjal võib väita, et Eesti lapsed on aktiivsed
ekraanimeedia tarbijad, kes juba väga noorest east alates on harjunud olema erinevate
info- ja kommunikatsioonikanalite kütkes. Nii moodustab meedia nende eludest väga
suure ja olulise osa. Tüdrukute ja poiste meediatarbimisharjumustes on ühelt poolt palju
sarnasusi, teisalt võib aga läbi viidud intervjuude pinnalt öelda, et uuringus osalenud
poiste ja tüdrukute meediatarbimispraktikad on suurel määral soospetsiifilised. Kõige
suuremad erinevused valimisse sattunud poiste ja tüdrukute ekraanimeedia kasutuspraktikate vahel ilmnesid videomängude tarbimises. Laste usinat meediakasutust
on pannud tähele ka õpetajad, kelle sõnul paistavad meediatarbimisest tingitud ilmingud
igapäevases koolielus hästi silma.
Intervjuudest nii tüdrukute kui poistega ilmnesid konkreetsed lemmikud, kes olid laste
hulgas populaarsed. Enda lemmikutena toodi peamiselt välja endaga samast soost
tegelasi, kes üldjuhul omasid soostereotüüpseid omadusi. Nii kujunes tüdrukute
lemmikuks sõbralik, heatahtlik, armas, naljakas ja hooliv “ilus blondiin”, samas kui
poisid eelistasid tüüpilist agressiivset ja supervõimetega “paha poissi”. Nii õpetajate kui
lastega läbi viidud intervjuud kinnitasid varem leitud uuringute tulemusi, et lapsed
identifitseerivad ennast küllaltki lihtsalt erinevate tegelaskujudega, keda nad
ekraanimeedia vahendusel on näinud.
Õpetajad täheldasid, et võrreldes endiste õpilastega, on tänapäeva lapsed muutunud
tolerantsemaks. Huvitaval kombel olid intervjueeritud õpetajad sellise muutuse suhtes
pigem negatiivselt meelestatud. Samuti jõudsid õpetajad üheskoos fookusgrupi käigus
arutledes tõdemuseni, et nende arvates võib laste puhul märgata tendentsi, et soorollid
on ühtlustumas. Laste tolerantsuse suurenemisel nägid õpetajad rolli esmalt
tänapäevasel perekonnamudelil. Teisalt tõid õpetajad välja, et laste vabameelsemate
hoiakute kujundamisel on oluline roll kodu kõrval meedial. Ilmnes, et pedagoogid kasutavad meediasisu peamiselt täiendava abivahendina, et
koolis õpitut näitlikustada või lihtsustada õppetöö protsessi, mitte aga järjepideva ja
sisulise meediaõpetuse andmiseks, mille käigus arendatakse lapse meediapädevust.
Intervjuude analüüsile toetuvalt võib väita, et intervjueeritud õpetajad ei hoomanud ei
meediaõpetuse ulatust ega võimalusi ning ei näinud just seetõttu ka vajadust
meediaõpetuse järele.
Õpetajad tõdesid intervjuu käigus, et sootemaatika tuleb algkoolis ainetundides jutuks
minimaalselt ning et õppekavas ei ole vastavat teemat sisse toodud. Samas nenditi, et
tegemist on teemaga, mille saab tuua läbivalt sisse pea et igasse ainetundi. Siinkohal
võib oletada, et õpetajad ei teadvusta endale täit probleemi olemust ega olulisust. Õpetajatega läbi viidud fookusgrupiintervjuu põhjal võib väita, et hetkel ei saa rääkida
kasvatusest, mis aitaks levinud soostereotüüpe kummutada, kuna esiteks leiavad
õpetajad, et tegemist ei ole probleemiga ning teiseks arvavad õpetajad, et soorollid
saavad määratuks juba sünniga ning neid ei saagi muuta.