Analysis of eTwinning Projects Related to Informatics

Abstract

The purpose of this master’s thesis is to determine how informatics is implemented in Estonian schools through eTwinning projects in the year 2022-2023. During this process, projects in the eTwinning TwinSpace environment were studied, with the final sample consisting 37 projects. The collected data included general information about the projects, the use of digital competence and informatics competence in informatics projects and the use of information and communication technology tools and resources during the projects, categorized according to their main functions. Data analysis was conducted using descriptive statistics and quantitative methods, with Microsoft Excel used to support the interpretation of results and drawing of conclusions. The research showed that eTwinning projects involving informatics were carried out in several counties and various educational institutions in Estonia, with a primary focus on developing digital competencies. Although a variety of digital tools were used in the projects, the integration of computer science competencies was modest, particulary in schools where computer science was not part of the curriculum. The author of the thesis recommends that future efforts focus more on competencies of informatics and that additional training be provided to teaches to improve the integration of computer science into eTwinning projects.

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas aastatel 2022-2023 rakendatakse Eesti koolides informaatikat eTwinningu projektides. Selle käigus uuriti eTwinningu TwinSpace keskkonnas olevaid projekte, mille lõplik valim oli 37. Kogutud andmed sisaldasid projektide üldinfot, digipädevuse ja informaatikapädevuse kasutamist informaatikaprojektides ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ja tööriistade kasutamist projektide käigus, jaotades need erinevatesse kategooriatesse nende põhifunktsioonide alusel. Andmete analüüs viidi läbi kirjeldava statistika ja kvantitatiivse meetodiga, kasutades Microsoft Excel’it, et toetada tulemuste tõlgendamist ja järelduste tegemist. Uurimus näitas, et Eestis viidi eTwinningu informaatikaprojekte läbi mitmes maakonnas ja erinevates haridusasutustes, keskendudes peamiselt digipädevuste arendamisele. Kuigi projektides kasutati mitmekesiseid digivahendeid, jäi informaatikapädevuste lõimimine tagasihoidlikuks, eriti koolides, kus informaatikat õppekavas ei olnud. Magistritöö autor soovitab tulevikus keskenduda rohkem informaatikapädevustele ja pakkuda õpetajatele täiendkoolitusi, et parandada informaatika lõimimist eTwinningu projektidesse.