Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid

Abstract

Käesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.