Eesti elanikkonna hoiakud riigi turvalisuse kohta Eurobaromeetri 2015. aasta eriuuringu andmetel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanikkonna hinnanguid riigi turvalisusele ning kuivõrd nõustuvad riigi turvalisuse faktiga inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja kas riigi turvalisuse hinnangutes on erinevusi sooja vanusgruppide lõikes. Ka otsiti vastust küsimusele, kas riigi turvalisuse hinnangud erinevad vene- ja eestikeelsete vastanute vahel. Selleks, et leida antud küsimustele vastused, viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Eurobaromeetri 2015 aasta eriuuringu “Eurooplaste suhtumine julgeolekusse” Eesti andmete põhjal. Peamised tulemused, mis analüüsi käigus välja tulid, on järgmised: - riigi turvalisuse hinnangut mõjutavad olulisel määral erinevad majanduslikud aspektid (tööhõive, leibkonna majanduslik olukord, riigi üldine majanduslik olukord), väljaspoolt tuleva kaitse tegur (kuivõrd EL peaks aitama Eestit ja teisi maailma riike katastroofide korral) ning arusaam, kas vastanu meelest võideldakse piisavalt erinevate probleemidega riigis või mitte; - neid vastanuid, kes ei nõustu faktiga, et riik on turvaline, mõjutab ka see, kas nad tunnetavad, et nende arvamus loeb meie riigis või mitte; - suurem risk on mitte nõustuda sellega, et Eesti riik on turvaline, venekeelsetel vastanutel; - riigi turvalisuse hinnangut ei mõjuta tehnoloogia ja see, kuivõrd rahul on respondent oma eluga; - riigi turvalisuse hinnangutes ei oma tähtsust vastanu sugu; - riigi turvalisuse hinnangutes omab aga tähtsust respondendi vanus ning piirkondlik elukoht; - riigi turvalisuse hinnangutes on erinevused vene- ja eestikeelsete vastanute vahel; - suurem osa vastanutest, kõigi erinevate aspektide lõikes, nõustub või kaldub nõustuma faktiga, et riik on turvaline. Antud bakalaureusetöö põhjal võib teha üldistusi kogu Eesti rahva kohta. Erinevad hinnangud riigi turvalisusele valitsevad eestikeelsete ja venekeelsete vastanute vahel. Ka omab teistsuguseid hinnanguid riigi turvalisusele Kirde-Eesti, eristudes selgelt teistest Eesti regioonidest, mis näitab ilmselget lõhet meie ühiskonnas. Tegelema peaks riigis venekeelse elanikkonnaga ja Kirde-Eestis elavate inimestega, leida tuleks põhjused (rohkem erinevate probleemide vastu võidelda riigis, majanduslikku olukorda parandada jne), mis tingivad riigi turvalisuse negatiivseks hindamist. Nende teadmiste põhjal tuleks teha rohkem riigi turvalisuse alast teavitustööd ja sisendada neisse, et meie riik on turvaline, et vähendada sotsiaalset stratifitseerumist riigis. Selleks aga, et Eesti elanikkond tervikuna tunnetaks veelgi enam Eesti riigi turvalisust, tuleks mõelda nende tegurite peale, mis antud töös kinnitust leidsid, et omavad mõju riigi turvalisuse hinnangutele - neid valdkondi tuleks parandada ja edasi arendada. Küll aga on käesoleva bakalaureusetöö autoril hea meel tõdeda, et suurem osa Eesti elanikkonnast peab riiki valdavalt turvaliseks.