Naiste esindamine ja esindatus Riigikogus taasiseseisvumisest tänaseni

Abstract

Käesolev lõputöö keskendub naiste esindamisele ja nende esindatusele Riigikogus taasiseseisvumisest tänaseni. Olgugi, et naised moodustavad üle poole (718 518) Eesti elanikkonnast ja neil on õigus osaleda poliitikas võrdselt meestega, peegeldab Riigikogu koosseis siiani soolist ebaproportsionaalsust, kus naisliikmete arv on märgatavalt madal (Statistikaamet 2023). See tõstatab olulisi küsimusi demokraatia ja poliitilise esindatuse kohta Eestis. Lõputöö uurimisprobleem keskendub teguritele ja barjääridele, mis mõjutavad naiste esindatust ja osalust Riigikogus ning kuidas neid takistusi saaks tõhusalt ületada. Lisaks uurimise praktilisele olulisusele ja ühiskondlikule mõjule on uurimisprobleem seotud ka laiemate teoreetiliste ja poliitiliste küsimustega. Uurimuses tugineti Riigikogu endistele ja praegustele naisliikmetele, et saada isiklikku perspektiivi ja arusaama naiste esindatusest Eesti Vabariigis. Analüüsist selgus, et isiklikult ei ole intervjueeritavad kogenud barjääre ega takistusi poliitilises elus tegutsemisel, kuid osutati konkreetsetele väljakutsetele, millega naised peavad poliitilises karjääris tegelema, seeläbi anti tõhusaid suuniseid, kuidas katsumusi ületada ning soolist võrdõiguslikkust Eesti poliitilises sfääris edendada.