Kuuendate klasside õpilaste arvamus alkoholiennetuse kohta

Abstract

Võtmesõnad: noored, alkohol, uimastiennetusprogrammid, kool Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on kuuenda klassi õpilaste arvamused ja hoiakud seoses alkoholiennetusega ning milline on kooli roll noorte alkoholiennetuses. Selleks analüüsisin kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit kombineerides Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt 2012/2013. õppeaastal aastal 1033 kuuenda klassi õpilase seas läbi viidud ankeetküsitluse uimastavate ainete tarvitamist puudutava osa viit küsimust. Esmalt analüüsisin küsimust, mis puudutas noorte hirme seoses alkoholitarvitamisega kaasneda võivate negatiivsete tagajärgedega, et saada aimdus noorte teadmistest ning suhtumisest alkoholi. Seejärel analüüsisin kooli rolli puudutavaid küsimusi: kuivõrd tegelevad uuringus osalenud noorte koolid nende sõnul hetkel alkoholiennetusega; kas nad ise sooviksid alkoholiennetuseks midagi ära teha ning mida kool nende arvates ennetustööks teha saaks ja/või peaks. Seejärel analüüsisin eeskujude rolli noorte alkoholiennetuses ning –tarbimises puudutavat küsimust. Analüüsi tulemusel selgus, et noored on küll teadlikud alkoholi kahjulikkusest, kuid nende teadmised on veel küllaltki pinnapealsed, mistõttu tuleb nende teadmiste arendamiseks jätkuvalt tööd teha. Eriti tuleb tähelepanu pöörata informatsioonile, mis puudutab mõõdukaid tarbimiskoguseid, kuna noored tõid välja, et selline tarbimismuster on aktsepteeritav ning kahju ei too, kuid vastustest ei selgunud kindlalt, kas nende arusaam mõõdukast tarbimisest vastab ametlikes materjalides välja toodud kogustele. Suurem osa uuringus osalenud noortest leidis, et nende koolides toimub erinevaid uimastiennetusega seotud üritusi ja ettevõtmisi vähe, mistõttu võiksid uimastavate ainete tarvitamisega kaasneda võivate kahjude kohta rohkem rääkida nii õpetajad tunnis kui ka spetsiaalselt kooli tulnud eksperdid või kahjusid ise kogenud inimesed. Samuti ootavad noored kooli poolt tugevamat seisukoha kujundamist, mis väljendub õpilaste kontrollimises, vahelesekkumises ning märkamises. Tagajärgedest soovivad noored kuulda ka oma eeskujude käest, kelleks nad paistavad pidavat ennekõike oma vanemaid. Ise ennetustööga abistamisest noored enamjaolt huvitatud pole, kuid on võimalik, et mingi osa neist ei ole seda seetõttu, et ei tea, millised võimalused on abistamiseks ja arvavad, et peavad 68 selleks omama liiga spetsiifilisi teadmisi. Väga palju kurtsid noored ka ajapuuduse üle suure koolitöö ning huviringide koorma tõttu, mispärast ei ole neil ka tahtmise olemasolul võimalik ise ennetustöös kaasa lüüa. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal võib seega väita, et noortel on küll üldine teadmine alkoholi kahjulikest omadustest olemas, kuid neil ei pruugi olla piisavad teadmised mõõdukast tarbimisest ega alkoholi kahjulikkuse erinevusest noorele ja täiskasvanule. Noored väitsid, et nende koolides on uimastite teemat ka suhteliselt vähe käsitletud, mis võib tähendada seda, et koolides puuduvad põhjalikud uimastiennetusprogrammid või seda, et need algavad veidi hilisemates klassides. Kuna aga esimesed tarbimised leiavad aset üsna vara ning ka antud juhul paistsid mitmed noored alkoholi vähemalt maitsnud olevat, siis tuleks omadustest ning kaasnevatest potentsiaalsetest tagajärgedest rääkima hakata pisut varem. Noored veedavad suurema osa oma ajast koolis, mistõttu on koolil võimalus ja kohustus neile lisaks muudele õppeainetele ka meelemürkidest rääkida. Erinevalt vanematest on koolil paremad võimalused ennetustöösse kaasata eksperte, kellel on laialdasemad teadmised ning mõjuvad õpilastele seetõttu autoriteetsemalt ning usutavamalt. Hoolimata usutavate ekspertide kaasamise võimaluse tõenäolisesse puudumisse on lapsevanematel noorte hoiakute kujundamises siiski oluline roll, mistõttu on tähtis, et kool ei unustaks ära ka nende harimist, kuna kooli poolt edastatav sõnum võib kaotada oma efektiivsuse, kui vanema poolt edastatav otsene või kaudne sõnum sõltuvusainete tarvitamise kohta on sellele vastupidine või puudub sootuks.