Noorte tööhõive maapiirkondades kui nurjatu probleem: noortegarantii tugisüsteemi rakendamise analüüs vahemikus 2018-2021

Abstract

Bakalaureusetöös analüüsitakse noorte tööhõivet maapiirkondades kui nurjatut probleemi. Vaatluse all on Noortegarantii tugisüsteem ning töö peamiseks fookuseks on uurida kuidas on Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamisel ja senisel rakendamisel vahemikus 2018-2021 integreeritud noorte-ja regionaalarengu poliitikavaldkondi. Sellest tulenevalt uuritakse nurjatud probleemide olemust ning erinevaid lähenemisi nurjatud probleemidega tegelemiseks. Eesmärgiks on viia läbi objektiivne analüüs ja hinnata nii parimaid praktikaid kui puudujääke. Empiirilise analüüsi koostamiseks analüüsiti maapiirkondade kohalikke omavalitsusi, kes on rakendanud Noortegatantii tugisüsteemi ajavahemikul 2018-2021. Sellest tulenevalt koostati strateegiline ja eesmärgipärane valim, mille tulemusel valiti kaks kohalikku omavalitsust, Loksa ja Setomaa, kellega viidi läbi individuaalintervjuud, illustreerimaks maapiirkondade eripärasusi noorte tööhõive osas. Ühtlasi intervjueeriti ministeeriumitasandi poliitikakorraldajaid. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja kombineeritud lähenemist. Analüüsi tulemusena selgub, et Noortegarantii tugisüsteemi arendamisel ja edasisel rakendamisel on integreeritud kõik seonduvad valdkonnas ja osapooled, kuid noorte ja regionaalprobleemide integreerimine on pigem näiline. Esile tõusid mitmed probleemid maapiirkondade eripäradega arvestamisel ning valdkondadeülese koostöö koordineerimisel. Töö tulemusena selgub, et vaatamata maapiirkondade haavatavama ja komplekssema olukorra teadvustamisele, pole programmi mõjude hindamisel integreeritud maapiirkondade eripärasid ega ka noorte ja regionaalarengu probleeme.