Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad

Abstract

Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde:  pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust,  eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda),  kasutatud valimit (s.h täpset valimit),  kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.