Ravimite täiendavate riskivähendamise meetmete rakendamise analüüsi automatiseerimine
Kuupäev
2021
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Töös kasutatakse kolme riikliku terviseandmekogu (retseptikeskus, Eesti Haigekassa andmekogu,
tervise infosüsteem) 2012.-2019. aasta andmete alusel koostatud ja OMOP CDM mudeli
kujule viidud ühendandmekogu, mille 10% juhuvalimi põhjal analüüsitakse, kuidas rakendatakse
tervishoiutöötajate poolt ravimite täiendavaid riskivähendamise meetmeid. Töös täiendatakse
vastavat analüüsi metoodikat ning realiseeritakse analüüs agomelatiini näitel taaskäivitatava
R Markdown analüüsidokumendina. Loodud analüüsikoodi saab rakendada teiste sarnaste
täiendavates riskivähendamise meetmetes toodud nõuete rakendamise analüüsimiseks. Tulemused
näitasid, et toimeaine agomelatiin täiendavates riskivähendamise meetmes toodud nõudeid
täidetakse pigem harva. Kõik täiendavates riskivähendamise meetmetes ettenähtud maksafunktsiooni
mõõtmise analüüsid tehti kauem kui 180 päeva kestnud ravi korral vaid 2% kohorti
kuulunud patsientidele. Vähemalt üks maksaensüümide mõõtmise analüüs oli enne ravi
või ravi ajal tehtud 56%-le kõikidest agomelatiini patsientidest.
Kirjeldus
Märksõnad
Ravimite täiendavad riskivähendamise meetmed, elektroonilised terviseandmed, SQL, kohortuuring