Agressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortel

Abstract

Magistritöö eesmärgiks oli uurida agressiivse käitumise ja ohvriks olemise seoseid digiseadmete kasutamise ja sotsiaalse toetusega. Valimi moodustasid 258 7. klassi õpilast erinevatest Eestimaa koolidest. Illinois Bully Scale (IBS) küsimustikul tuvastati neljafaktoriline lahend: sarnaselt originaalküsimustikule Kaklemine ja Ohver, kuid Kiusamise skaala jagunes kaheks – otseseks ja kaudseks kiusamiseks. Selgus, et rohkem digivahenditega aega veetvad noorukid on agressiivsema käitumisega. Problemaatiline nutitelefoni kasutamine (E-SAPS18) on seotud kiusamiskäitumisega, kuid mitte ohvrirolliga. Kuigi eelkõige vanemate sotsiaalne toetus omas kaitsvat rolli ohvri ja agressiivse käitumise tahkude vastu lihtseoste analüüsis, jäi kahetasandilistes regressioonimudelites püsima vaid ohvri mudeli tulemus. Sotsiaalne digiaeg ennustas Kaudset ja Otsest kiusamist kõikides mudelites, Meessugu ennustas Otsest kiusamist ning Kaklemist. Kaudse kiusamise ennustajana ilmnes esimese taseme mudelis Vanematelt tajutud madal toetus, kuid E-SAPS18 kaasamine mudeli teisele tasemele, omistas osa seletusjõust. Kaklemist ennustasid esimese taseme mudelis kõrge Sotsiaalne digiaeg ja Vanematelt tajutud madal tugi, kuid need teisel tasemel E-SAPS18 kaasamisel oluliseks ei osutunud, vaid Sõpradelt tajutud kõrgem tugi ning problemaatiline nutiseadme kasutamine olid parimateks ennustajateks. Ohvriks olemist ennustas mõlemas mudelis edukalt Meessugu, madal Produktiivne digiaeg ning Vanematelt tajutud madal sotsiaalne toetus. Problemaatilise nutiseadme kasutamise lisamine mudelisse aitas parandada kõikide loodud mudelite ennustusvõimet, välja arvatud ohvriksolemise puhul. E-SAPS18 lisamine panustas kõige tugevamalt Kaudse kiusamise ennustamisesse. Kuigi E-SAPS18 ennustas ka Kaklemist, jäi see panus nõrgaks.