Pikaajalise kodusõja mõju Uganda noorte inimeste väärtuste ja arusaamade kujundamisel

Abstract

Maailma väärtuste uuringu väärtuste dimensioonide kaart (2008) paigutab Uganda traditsiooniliste- ja ellujäämisväärtuste pärusmaale ning võrreldes mitmete Ida-Aafrika riikidega jääb ta pisut enam eneseväljenduslike väärtuste suunal (vt. Lisa 2). Ingleharti jt. (1998) seisukoht, mille järgi inimeste väärtused ja arusaamad ei ole vormitud ainult ühiskonna ja selle majandusliku infrastruktuuri poolt, vaid ka kultuurilised mõjurid, sealhulgas religioon, mängivad tugevat rolli. Asjaolu, mis selgitab, miks Uganda noored ei ole keerukamas majanduslikus ja poliitilises olustikus liikunud väärtuste skaalal enam ellujäämise- ja traditsiooniliste väärtuste suunal, võrreldes vanemate põlvkondadega. Erineb vastuolulisusi kuna sallivus on pigem kõrgem, kui vanematel põlvkondadel, kuid religioossed väärtused ja religioon üleüldse, kuigi esivanematega üsna sarnasesel tasemel, mängib olulisemat rolli noorte elus. Uuringud (WVS 2001) on näidanud, et noored on üldiselt sallivamad, samas võiks eeldada et sõjaoludes sotsialiseerunud noortel on sallivus väiksem, kui sõjakogemuseta noortel. Samas analüüsitulemusi selgitab ka asjaolu, et valimis olid mitte ainult konfliktipiirkondade, vaid kogu Uganda noored. Rääkides lapssõduritest, kes on kodusõjast kõige tugevamalt mõjutatud, võiks oletada, et nende väärtuste süsteem on kahetine ning peale LRA juurest naasmist lülituvad nad ümber või mõnel juhul tagasi oma ühiskonnas normaalsesse väärtuste süsteemi. Inimesed on vastuvõtlikud päevakajalistele probleemidele nagu sõda või rahu, majanduslik õitseng või varing, konkreetsete parteide ideoloogiad ning liidrite isiksused (Inglehart, Welzel, 2005) ja vastavalt sellele arenevad ja muutuvad mingil määral ka inimeste väärtused ja kogu sotsiaalne reaalsus. Seadsin hüpoteesid lähtudes Ingleharti ja Welzeli (2000) teooriast, mille kohaselt on kasvav kindlustunne keskne faktor põlvkondadevahelises väärtuste muutumises ning järeldasin sellest, et langenud kindlustunne põhjustab nooremas põlvkonnas ka väärtuste muutumise võrreldes esivanematega. Lähtuvalt sellest otsisin tähelepandavaid erisusi konfliktisituatsioonis sotsialiseerunud noorte ja võrdlemisi tavapärases ja stabiilses situatsioonis sotsialiseerunud vanemate põlvkondade vahel ning leidsin, et erisused on väiksed, mis jällegi tuleneb ilmselt suuresti sellest, et valim hõlmas kogu Ugandat. Järeldan sellest, et Ugandas domineerivad traditsiooniliselt domineerinud väärtused ning konfliktisituatsiooni mõju ei ole pöördumatult kallutanud noorema põlvkonna väärtushinnanguid.