Fragmenteerunud rahvusvähemuse suhted natsionaliseeriva riigiga: Türgi riiklikud poliitikad ja kurdid perioodil 1923-2020

Abstract

Kurdid on pikalt olnud keskel kohal nii Türgi sise- kui ka välispoliitikas. Uurimistöö eesmärgiks on mõista paremini, kuidas kujunevad riigi ja rahvusvähemuse vahelised suhted konfliktseks, mis võib äärmisel juhul viia kodusõja ning setsessioonini ja välja selgitada, millest on tingitud kurdide ja Türgi riigi vahelised vastuolud, mille sisuks ühelt poolt on nõue rohkemate õiguste järele kuni omariikluseni välja ning teiselt poolt soov sulandada rahvusvähemusi varieeruval kraadil domineerivasse etnokultuurilisse rahvusesse. Selle tegemiseks on kasutatud võrdlevat ajaloolist uurimust ja üksikjuhtumi analüüsi. Ajavahemik 1923-2020 on jagatud neljaks perioodiks, mille vältel on analüüsitud riigi ning kurdide poliitilist tegevust lähtuvalt sellest, milliseid vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks kasutati, kui edukad nendes oldi ning millist mõju see vastaspoolele avaldas. Samuti määrati murdepunktid perioodides ning tuvastati rajasõltuvad protsessid. Uurimistöö tulemusena selgus, et nelja perioodi lõikes on kurdide poliitilise tegevuse vahendid ja vägivaldsus varieerunud, kuid viimane on alati mingil määral sellele omane olnud. Riik on kasutanud läbivalt assimileerivaid poliitikaid ning represseerinud (kuigi samuti varieeruval tasemel) kurde. Kuna Türgi puhul on nii riigi repressiivsus kui ka kurdide vahendite vägivaldsus kogu analüüsitava ajavahemiku kõrge olnud, ei ole ka kummalgi poolel olnud võimalik oma eesmärke saavutada. Leiti, et kui rahvusvähemus kasutab vägivalda oma eesmärkide taotlemisel, on edu selles ebatõenäolisem. Samuti raskendab riigi poliitikate repressiivsus vähemusrahvuse ekstreemsemate vastupanu vormide (setsessioon ja vägivaldsed vahendid) ennetamist. Tuvastati ka rajasõltuvate protsesside pikaaegne mõju Türgi Vabariigi ajaloos.