Suitsiid kinnipidamisasutustes - metaanalüüs Euroopa ja Ameerika Ühendriikide uuringute põhjal
Date
2022
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, milline on kinnipidamisasutuses sooritatud
enesetappude dünaamika nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa mõistes. Autor valis töö
meetodiks metaanalüüsi, et saada laiem ülevaade esitatud uurimisküsimuste osas ning näha,
kas uuringutes välja toodud riikide vahel on suuri erinevusi ja sarnasusi. Autor esitas kolm
uurimisküsimust.
Esimeses küsimuses otsis autor vastust sellele, millised enesetapu meetodeid
kinnipidamisasutustes kasutatakse. Autor leidis, et peaaegu kõikide enesetappude meetod oli
poomine. Teises küsimuses otsis vastust, millised on riskitegurid ja võimalikud ajendid
enesetappude tegemisele. Autor leidis, et tegureid ning ajendeid oli uuringute lõikes küllaltki
suur arv, kuid peamiste riskiteguritena toodi välja meessugu, vallaline perekonnaseis, tapmise
või seksuaalkuriteoga seotud karistus ning vähene sotsiaalsus kinnipidamisasutuses.
Kolmandas küsimuses otsis autor vastust, milline on kinnipidamisasutuste roll enesetappude
ennetamisel ja millised on soovitused. Samuti leidis autor mitmeid erinevaid vastuseid, kuid
neist levinumad olid kinnipidamisasutuses töötavate spetsialistide oskuste arendamine
enesetappude riskitegurite märkamiseks ning kinnipeetavatega sotsiaalse sideme loomiseks ja
suitsiidiriski hindamiste tegemised vangistuse alguses ja esimestel kuudel ning suitsiidiriski
määramise korral vastavate meetmete rakendamine.
Käesoleva töö tulemused näitavad, et hoolimata kinnipidamisasutuse suurusest, tüübist ja
sellest, kas see asub Ameerika Ühendriikides või Euroopas, on enesetappudega kaasas käivad
asjaolud peamiselt siiski väga sarnased. Nende tulemuste kasutamisel võiksid
kinnipidamisasutused vähendada asutuse sisest suitsiidiriski, võttes kasutusele uusi
ennetusmeetodeid, jälgides riskitegureid ning kõrvaldades ajendeid ja võimalikke vahendeid
enesetapu sooritamiseks. Samuti võiksid autori meelest kinnipidamisasutustes ja/või riigi
ametlikes terviseandmete infosüsteemides olla andmed enesetappude kohta võimalikult
korrektselt ja võrreldavalt sisestatud. Hetkel on keeruline nii uuringu tegijatel kui ka kindlasti
üldpopulatsiooni statistika tegijatel ning selleks võiks autori meelest näiteks luua
ülemaailmne enesetappude tuvastamise ja andmete märkimise süsteem. Autori arvates on
oluline, et kokku lepitakse enesetappudega seotud definitsioonides, määratlustes ning
asjaoludes, mille alusel surmasid registreeritakse.