Tartu Hiinalinna piirkonna sotsiaalse keskkonna kuvand noorte seas

Abstract

Linnaosa geograafiline paiknemine ei soodusta lähemate aastate jooksul linnaosa arengut ega Hiinalinna kuvandi paranemist. Nõukogude armee poolt põhjustatud reostuste tõttu on Hiinalinna põhja piirkonda, kuhu olid majutatud endiste nõukogude armee sõdurite pered, uute äri ja elamu ehituskombinatsioonide ehitamine hetkel välistatud sealse reostuspiirkonna tõttu. Lõuna poolt on linnaosa juba hoonestatud, mis tähendab seda, et Jaamamõisa vana elamurajooni areng on hetkel pidurdunud. Linnaosa arendamine külgedele ei kanna oma eesmärki, sest see on eraldatud uuest elamurajoonist linnaliiklusteedega, mis jaotab Jaamamõisa linnaosa tajutavalt kaheks, uuritav piirkond jääb uutest majadest tunduvalt eemale, seega ei aita taoline olukord elanikkonna omavahelisele lõimumise protsessile kaasa. Praegune olukord Hiinalinna rajoonis on läbi viidud uuringu põhjal kehv. Aastatepikkune muutumatus linnaosa piirkonna füüsilises keskkonnas näitab, et linnavalitsus ei ole hetkel motiveeritud ja inimestel puudub võimalus piirkonna arengusse piisavalt panustada seetõttu on oht, et piirkond muutub puuduva hoolduse tõttu elamiskõlbmatuks ja paarikümne aasta pärast ootab elamuid lammutamine. Üldise Jaamamõisa linnaosa demograafiline analüüs näitas, et elanikkond on piirkonnas uuenenud enamjaolt uutesse majadesse kolimisest põhjustatud sisserände tulemusena ja seega väheneb põliste hiinalinlaste arvelt, mis võib olla sellisel kujul Hiinalinna piirkonna väljasuremise alguseks. Läbi viidud uuringu raames selgus, et uuritava rajooni sotsiaalse keskkonna kuvand on paranemas ja leidub noori, kes oleks nõus antud piirkonda arvestama oma elukohana, ent siiski on uuringu tulemuste põhjal enamusel veel säilinud negatiivne seos piirkonnaga ning arvamus, et linnaosa hetkeline sotsiaalne keskkond ei soodusta sealsete noorte arengut. Uuringu käigus selgus, et uuritavas piirkonnas elavad noored hindavad sealset keskkonda positiivsemalt kui seda teevad väljaspool linnaosa elavad noored. Samuti ilmnes, et negatiivne kuvand viimaste seas põhineb peamiselt kuuldustel ja kuulujuttudel baseeruval eelarvamustel, mitte vahetul kogemusel. Negatiivne meelestatus seisneb ka selles, et uuritava piirkonna välisilme on räämas ja mahajäetud. Positiivsed küljed uuritava keskkonna puhul seisnesid selles, et kõnealuses keskkonnas elavatele inimestele on võimaldatud hea ligipääs igapäevastele hüvedele, nimelt on läheduses bussijaamad ning kauplused ja muu igapäevaeluks vajalik. Uuritavat elukeskkonda oleks võimalik parandada ja arendada eelkõige seal elavate inimeste kogukondliku aktiivsuse ja panustamise tõstmise läbi. Uuringu käigus ilmnes, et Hiinalinnas elavad noored tunnevad kogukondlikest ühendusest pigem puudust.