Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine

Abstract

Palkhoonete kõrval on Eesti taluehituses olnud populaarsed ka savist hooned, seda eriti Lõuna-Eesti savistel maadel. Enamik savihooneid on aga tänaseks halvas seisus. Teadmised savihoonete ehitamisest on vähenenud ning eriti kriitiliseks teeb nende hoonete säilimise just omanike teadmatus hoonete oskuslikuks renoveerimiseks. Puudu on eestkätt eestikeelsest kirjandusest savihoonete renoveerimise kohta ning paljud võõrkeelsed infoallikad ei käsitle jällegi Eestile omaseid ehitusvõtteid. Selle töö eesmärgiks oli koostada savihoone renoveerimise juhend savihoonete omanikele, mida oleks vajaduse korral võimalik väikse kohendamisega trükki lasta, et tekitada savihoonete tänastele ja tulevastele omanikele kergelt arusaadav materjal. Savihoone renoveerimise juhend on abiks savihoone omanikule, et mõista hoone renoveerimise alustalasid ning tekitada paremat arusaama renoveerimistöödest enne ehitajaga dialoogi astumist. Uurimistöö metoodika seisnes kirjanduse analüüsis, kohtvaatlustes ja osalusvaatlustes. Valdkonna tundma õppimiseks töötas autor läbi seni avaldatud eestikeelse kirjanduse, mis õpetas savihooneid ehitama ja tutvus seni tehtud uurimistöödega. Autor korraldas avalikkusele suunatud savihoonete nõupäeva, kus vaatles saviehituse meistrit hoone analüüsi läbi viimas. Saadud tulemuste põhjal koostas inventeerimisankeedi ning viis selle abil läbi välitööd Viljandi- ja Tartumaal. Autor osales ka savihoone renoveerimise protsessis. Lõputöö tulemuseks on savihoone renoveerimise juhendi käsikiri, mis on vähese toimetamise ning kohendamisega võimalik trükki lasta. Selleks on olemas kokkulepe nii SA Eesti Vabaõhumuuseumi kui ka Saviukumaja OÜ-ga