Rohttaimede fenotüübiline plastilisus - alustaimestiku generatiivne reaktsioon metsade lageraiele

Abstract

Taime kohasus on keeruline keskkonna ressursside ja taime tunnuste interaktsioon. Mitmed häiringud omavad märkimisväärset mõju looduslikele taimekooslustele ning populatsioonidele. Oma sessiilse eluviisi tõttu on taimedele oluline kiire kohanemine häiringutega. Üheks kiireks kohanemise viisiks on fenotüübiline plastilisus, mis keskkonna muutudes aitab säilitada taime kohasust ning pikemas perspektiivis ka ellujäämist. Käesoleva töö esimeses, teoreetilise ülevaate, pooles käsitlen taimede fenotüübilise plastilisuse erinevaid aspekte kirjeldades selle omaduse adaptiivsust (Baldwini efekt), ontogeneetilist triivi, vegetatiivse ja generatiivse tunnuse erinevusi ning nende omaduste mõju taimele ning taimekooslustele. Samuti käsitlen valgusmõju taime tunnustele. Töö teises pooles tutvustan 2015-2016 aastal tehtud uurimustöö tulemusi, mille käigus uurisin majandatud metsade alustaimestiku ning nende generatiivsete tunnuste fenotüübilist plastilisust. Hüpoteesiks olid: (I) metsataimed on häiluliigid, kelle pikaajaliseks püsimajäämiseks on eeldatavasti vajalik valgushäiringute teke ning (II) valgusgradiendil mets-metsaserv-raiesmik avaldub varjulembeste liikide generatiivsete tunnuste kanaliseeritus. Kogutud andmete põhjal kinnitasin osaliselt kanaliseerimisefekti olemasolu metsataimedel. Pooled taimed reageerisid positiivselt paranenud valgustingimustele. Koldnõgese puhul ilmnesid fotooksüdatiivse stressi ilmingud, kuna paranenud valgustingimuse mõju oli negatiivne. Ellenbergi valgusnäitaja, mis oli taime varjutaluvuse eksperthinnanguks, ei korreleerunud tunnuste reaktsioonige metsast avatumatesse tingimustesse.