Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kas ja millisel moel on muutunud laste kasvatamiseks antud nõuanded Eesti ajakirjanduses üleminekuajal, mil Eesti astus välja Nõukogude Liidust iseseisvaks riigiks. Selleks uurisin, kuidas muutus nende sisu ehk mille kohta enam nõu anti, kuidas muutusid väärtused, mis nõuannetega kaasas käisid ning milliseid kasvatusstiile enam propageeriti. Väärtuste uurimiseks võtsin aluseks Shalom H. Schwartzi määratletud kümme põhiväärtust ning Diana Baumrindi koostatud neli kasvatuse põhistiili. Uurimismeetodina kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mis võimaldas vaadelda tekstide muutumist ajas. Valimisse kuulusid ajakirjanumbrid, mis ilmusid aastatel 1980, 1981, 1986, 1987, 1992, 1993, 1998, 1999, 2004 ja 2005. Analüüsitud artikleid, mis rääkisid laste kasvatamist ja jagasid sellealast nõu, oli kokku 210. Minu töö hüpotees oli, et nõuanded on uuritava aja jooksul nii sisu, väärtuste kui ka kasvatusstiilide poolest muutunud. Uurimise käigus selgus, et nii see ka oli. Nõuannete sisus toimunud muutused seisnesid selles, et enne taasiseseisvumist räägiti Nõukogude Naises märgatavalt rohkem viisakusest ja sellest, kuidas lastele kombeid õpetada. Hilisemal perioodil (1990ndate lõpus) räägiti esmakordselt noorte homoseksuaalsusest ja puuetega lastest. Pärast taasiseseisvumist räägiti rohkem ka kasulastest ning jagati rohkem nõu üksikvanematele. Nõuannetes esinevate väärtuste osakaalud varieerusid aastate lõikes üsna palju, kuid mõned trendid olid siiski märgatavad. Näiteks traditsioonide, konformsuse ja universalismi väärtustamine oli uuritud aastakäikude lõikes langustrendis ning heatahtlikkuse väärtustamine kasvas. Kõigi valitud aastate lõikes oli kõige enam propageeritavam väärtus iseseisvus. Kasvatusstiilide osas seisnes kõige olulisem muutus järeleandliku ja autoritaarse kasvatusstiiliga nõuannete osakaalu vahetuses. Kui varem oli rohkem autoritaarset kasvatusstiili järgivaid nõuandeid, siis hiljem oli järeleandliku kasvatusstiili näiteid oluliselt rohkem. Autoriteetset kasvatusstiili propageerivad nõuandeid oli alati kõige rohkem. Eelnevalt kirjeldatud muutused võisid tuleneda üleminekust kommunistlikust riigist demokraatlikuks (ka perekonnaelu võis nii-öelda demokraatlikumaks muutuda) ning üleüldisest individualiseerumisest maailmas ning Lääne meedia mõjust, mis pärast taasiseseisvumist Eesti ajakirjandust mõjutama hakkas. Lisaks muutustele laste kasvatamise nõuannetes, muutus pärast riigikorra vahetumist üldiselt ajakirja Eesti Naine sisu.