Argose kohalikud kultustraditsioonid ja varane kreeka eepika: vastastikused seosed

Abstract

Selle töö lähtepunktiks on valitud eeposed, mille süžees on Argos selgelt olnud keskseks või võtmetähtsusega sündmuspaigaks ning mille puhul on võimalik välja pakkuda seoseid Argose tasandiku arhailise perioodi (umbes 800–600 eKr) pühapaikade ning nende juurde kuuluvate rituaalide ja pidustustega. Töö hüpoteesiks on, et fookuses olevate eeposte – Phoronise, Danaise, Melampodia ning Thebaise – juba varaklassikalisel perioodil ka väljaspool Argost tuntud kuju on otseselt mõjutatud Argose tasandiku pühapaikadega seotud kultusmüütidest2 ning nende eeposte väljakujunemine toimus seega arvestataval määral kohalike kultuste kontekstis. Kaalumist väärib aga ka küsimus võimalikust vastupidisest mõjust, panhelleenilisema materjali sidumisest kohalikult tähtsate paikade ja rituaalidega.3 Peamisteks vaatluse alla tulevateks kultuskeskusteks on esmalt kõige mõjukam asulatevaheline pühamu Heraion, teiseks Argose linn ning sealsed pühamud ja lisaks neile ka Tiryns ning hilisemal ajal kultuslikult tähtsana tuntud Lerna piirkond. Ära märkida tuleb ka Mükeene, Nauplia ning Lyrkeia.