Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.