Üldhaigla eriarstide suhtumine videovastuvõttude läbiviimisesse ning sekkumise ettepanek videovastuvõttude osakaalu suurendamiseks

Abstract

Taust: Kaug- ja videovastuvõtud on maailmas pärast COVID-19 pandeemiat üha laiemalt levinud trend, mis loob kasu ja mugavust nii tervishoiutöötajatele kui patsientidele. Eestis on Tervisekassa hinnangul videovastuvõttude määr aga väga madal ning puuduvad sellealased kvalitatiivsed uuringud, mille põhjal sekkumist kujundada.

Meetod: Selgitamaks välja eriarstide ning -õdede suhtumist kaugvastuvõttudesse, viidi läbi poolstruktureeritud, avatud küsimustega intervjuud, milles osales kaheksa Viljandi haigla tervishoiutöötajat. Temaatilise analüüsi ning käitumise mõistmise raamistiku COM-B abil selgitati välja teemad, mille alusel kujundati sekkumine videovastuvõttude osakaalu tõstmiseks. Sekkumise ettepanek loodi haiglatöötajaid ning Tervisekassa esindajat kaasates ning kasutades käitumise muutmise raamistikku (käitumise muutmise ratas).

Tulemused: Tervishoiutöötajatele olid kaug- ja videovastuvõttude puhul olulised ligipääsetavus, patsientide ajaline ning rahaline kokkuhoid ning tööaja ja -koha paindlikkus, kuid oldi arvamusel, et füüsilistel kohtumistel saavutatakse patsiendiga parem kontakt ning usalduslikum suhe, mis tagab parema ravikvaliteedi. Uuringust selgus, et kuigi videovastuvõttudel on omad piirangud ning takerdutakse tehniliste lahenduste, koolituste ning infovahetuse puudujääkidesse, on tervishoiutöötajatel valmidus uute töövõtete omandamiseks ning katsetamiseks. Väljapakutud sekkumine - videovastuvõtu patsienditeekonna ümberkujundamine, kutsub läbi eeskuju, koolituste, tehnilise toetuse ning kommunikatsiooni tervishoiutöötajaid eelistama kaugvastuvõtu liigina videovastuvõtte.

Järeldused: Sarnaselt varasematele uuringutele selgus, et tervishoiutöötajad on valmis kasutama uudseid lahendusi, eeldusel et neil on piisav info, vajalik tehniline tugi ja koolitus. Kuna videovastuvõtud aitavad luua paremat kontakti ja usaldussuhet kui telefonivastuvõtud, mis oli intervjueeritud tervishoiutöötajatele oluline, on need heaks võimaluseks muuta tervishoiuteenused ligipääsevamateks, võimaldada patsientidele ajalist ja rahalist kokkuhoidu ning arstidele paindlikumat töökorraldust. Selleks, et Eestis videokonsultatsioonide kasutamist soodustada, on vaja tagada kasutuskindlad tehnilised lahendused, koolitusmaterjalid ning toetus.