European Union external action under the treaty of Lisabon: institutional aspects and the role of the European Parliament

Abstract

1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt Euroopa Liidu välistegevuse institutsionaalset raamistikku. Üks lepingu peaeesmärke oli tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning liidu muu välistegevuse kooskõla ja järjepidevus. Kuid teisalt suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi pädevus nii liidu kaasseadusandjana kui ka poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsioonide teostajana. Käesolev magistritöö analüüsib Lissaboni lepinguga kaasnenud õiguslikke võimalusi nende kahe eesmärgi saavutamisel ja ühitamisel, otsides vastest küsimusele, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi aluslepingutest tulenevaid pädevusi tõlgendada ja rakendada nii, et see muudaks liidu välistegevust tõhusamaks.