Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaamad hoolivusest – fenomenograafiline uurimus

Abstract

Õendus ei saa eksisteerida ilma hoolivuseta. Uurijad näevad hoolivust kui kompleksset nähtust, mis on kombinatsioon õe tegevustest ja isikuomadustest. Hoolivust on kirjeldatud kui õenduse sünonüümi, inimestevahelist suhet ning kui eetilist alust õe töös. Hoolivust iseloomustab empaatiline käitumine, viisakas suhtlemine, patsiendi ja pere vajaduste arvestamine ning nende kaasamine. Selleks, et hoolivust teadlikult arendada ja rakendada, tuleb kirjeldada ja mõista selle tähendust õenduspraktikas. Kogu maailmas toimuv teaduse ja tehnika areng ning tervishoiusüsteemi muutused mõjutavad ka õdede tööd, mistõttu on teemat käsitlevas kirjanduses jätkuvalt rõhutatud vajadust uurida hoolivust kui ühte õenduse jaoks väga olulist nähtust. Hoolivus on nähtus, mille mõistmiseks ja väljendamiseks on palju erinevaid viise ja mis sõltuvad kontekstist. Käesolevalt ei ole teada, millised on Eesti õdede arusaamad hoolivusest kui ühest õenduse põhiväärtusest. Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarsetes osakondades töötavate õdede arusaamu hoolivusest ja hoolivuse väljendamisest oma kutsealases tegevuses. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuuga ajavahemikus september 2013–oktoober 2014, uuritavateks olid üheksa Tartu Ülikooli Kliinikumi õde. Andmeid analüüsiti induktiivselt, lähtudes kvalitatiivse sisuanalüüsi ja fenomenograafilise lähenemise põhimõtetest. Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaama hoolivusest saab kirjeldada kolme valdkonna kaudu: hoolivus kui hoiak, hoolivus kui professionaalsuse alus ja hoolivus kui patsiendi eest hoolitsemine. Õed väljendavad hoolivust suhtlemisega, empaatilise, lugupidava ja osavõtliku suhtumisega, toetamise ja abistamisega, patsiendi heaolu ja turvatunde tagamisega ning oma kohalolekuga. Hoolivuse väljenduseks on ka professionaalne tegutsemine ning meeskonnatöö. Kuna Eestis pole taolisi uurimusi varem läbi viidud, võib käsitleda käesoleva magistritöö tulemusi kui esmast ülevaadet õdede arusaamadest hoolivusest ja selle väljendamisest. Saadud teadmised loodetavasti suurendavad õdede teadlikkust hoolivusest ja annavad aluse edasisteks uurimusteks hoolivuse teemal.