Kauru soo (Pajusi vald, Jõgevamaa) läbilõige georadari ja puurimiste andmetel

Abstract

Kauru soos sai läbi viidud mõõtmised georadariga ning puurimistööd, millest saadud andmeid omavahel korreleeriti. Tööde käigus teostati georadariga läbilõiked, milledele rajati 10 puurauku ning 2 puurauku, mis ei asunud radari läbilõigetel. Neist 7 puurauku asusid profiilil 130906c, mistõttu osutus just see profiil informatsiooni rohkeimaks. Lisaks puuraukude kirjeldustele sai võetud ka proove. Proovid pidid olema standardse mahuga, kuid proovi võtmisel tekkinud mõõtemääramatus oli piisavalt suur, et üksikute mõõtmistulemustega poleks võimalik arvestada. See-eest oli võimalik statistilistel meetoditel leida antud tulemusi kasutades elektromagnetlaine 23 leviku kiirus turbas, kasutades selleks Topp’i empiirilist meetodit. Proovide alusel arvutati Topp’i meetodil välja turbasoo keskmine permitiivsus ning määrati selle usaldusväärsus 95% nivool, ε=72,9±1,0. Leides permitiivsust puuraukude sügavuste järgi, on samadel kriteeriumidel ε=77,5±10,9. Topp’i meetodi abil leitud permitiivsusega jääb antud töös maksimaalne georadari sügavuse viga ±0,32 meetri sisse. Puurimistel leiti rabas kaks võimalikku põlengukihti, millest ühte õnnestus tuvastada ka georadari pildis. See-eest georadariga oli võimalik tuvastada põlengukihi mastaapsus, mis peegeldus kõigil radargrammidel peaaegu püsivalt. Teine, kõrgemal asetsev põlengukiht oli aga liialt ligidal pinnale, et radar oleks suutnud seda tuvastada jäädes radari nn varjualasse. Puurandmete ja radari andmete võrdlusel paistis välja, et suurema lagunemisastmega turbad olid ka suurema permitiivsusega, jättes seetõttu radargrammile tugevamaid jälgi. Ilmnes, et georadari pildilt on võimalik välja lugeda ka sooarengus toimunud erinevaid etappe, ehk madalsoo, siirdesoo ning raba faaside vaheldumist tänu eutroofse, mesotroofse ja oligotroofse staadiumi jälgedele raba keskel. Kui oleks piirdutud vaid georadari töödega, või ainult puurimistel, oleks saadud andmed olnud märgatavalt informatsiooni vaesemad. Näiteks, piirdudes puurimistega, oleks jäänud teadmata raba täpsem sisestruktuur ning lateraalsed muutused. Vaid georadari andmeid kasutades oleks jäänud määramata sisestruktuuris leiduvad peegeldused. Märgalade uurimisel täiendavad georadari meetod ja puurimised teineteist hästi.