Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi meediakajastuste võrdlus haibitsükli teooria järgi

Kuupäev

2016

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Antud uurimistöö on teine osa Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi haibitsükli võrdlevast uurimusest; samal teemal tehtud uurimuse esimene osa oli seminaritöö. Lõputöö esimeses osas tutvustan Gartneri poolt loodud ja van Lente jt (2013) poolt täiendatud haibitsükli mudelit ning mõningaid varasemaid uurimusi antud teemal. Lisaks täpsustan haibitsükli vähese uurimisega seotud problemaatikat. Järgmisena kirjeldan uuritavate tehnoloogiate (Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi) kasutusse jõudmise ajalugu ning täpsemat olemust. Tulenevalt van Lente jt (2013) teooriast määratlen uuritavate tehnoloogiate spetsiifilisuse ja sõnastan nende eeldatava haibitsükli kulgemise. Lisaks esitan uurimistöö antud osas teised uurimistöö hüpoteesid. Meetodi osas annan ülevaate uurimuses kasutatavast kontentanalüüsi meetodist. Lisaks tutvustan uurimistöö raames koostatud e-residentsuse ja kodanikukaardi meediakajastuse uurimiseks loodud üldvalimit ja selle koostamisel kasutatud kriteeriume. Täpsustan ka kodeerimisjuhendis loodud kategooriate ning alamkategooriate sisu. Samuti kirjeldan enne üldvalimi kodeerimist tehtud proovikodeerimist, mille käigus testisin kodeerimisjuhendi töökindlust ning stabiilsust. Lisaks annan ülevaate kodeerimise käigust koos näidetega kodeerimisotsuste kohta ning kogutud andmete teisendamisest, standardiseerimisest ja analüüsist. Tulemuste ja järelduste osas vaatlen esmalt saadud tulemusi ning hindan uurimistöös esitatud hüpoteese. Töö sissejuhatuses esitasin kaks uurimisküsimust: 1) Millise kujuga on e-residentsuse ja kodanikukaardi haibitsüklid? 2) Millised faktorid mõjutavad e-residentsuse ja kodanikukaardi haibitsükli kuju kõige tugevamalt? Nende uurimisküsimuste esitamisel ei olnud teada, kui kaugele on uuritavad rakendused haibitsükli läbimisel jõudnud. Nimetatud tsükli läbimiseks võib kuluda kahest aastast kahekümne aastani ( Dedehayir ja Steinert, 2016). Nendele küsimustele ei ole hetkel võimalik täpselt vastata, sest e-residentsus ei ole veel kogu haibitsüklit läbinud. Järelduste osas selgitan täpsemalt, miks esitatud uurimisküsimustele ei saanud töö käigus vastata. Lisaks esitan töö meetodi kriitika, mis on seotud kodeerimisjuhendiga. Veel annan enda hinnangu e-residentsuse meediakajastuse arengule tulevikus. E-residentsus on kahtlemata oluline riigi poolt loodud rakendus, mille edukus on meile kõigile tähtis ja sellest tulenevalt tuleks teema uurimisega jätkata. Töö edasi arendamise esimeseks sammuks oleks viia läbi uus uurimus peale seda kui e-residentsus on läbinud kogu haibitsükli. Teine antud uurimistöö edasi arendamise viis oleks e-residentsuse meediakajastuse uurimine rahvusvahelises ajakirjanduses. Selle abil saaksime täpsemalt kaardistada ootusi, mis on rakendusele pandud ja saadud informatsiooniga ehk rakendust paremaks muuta.

Kirjeldus

Märksõnad

infokorralduse õppekava

Viide