Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel
| dc.contributor.advisor | Ainsaar, Mare, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Soidla, Indrek, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kartau, Hanna Kerstina | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-30T08:59:55Z | |
| dc.date.available | 2022-06-30T08:59:55Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Antud bakalaureusetöö eesmärk oli saada teadmisi videointervjuude abil kogutud andmete kvaliteedi ja vastajate kohta võrreldes silmast silma intervjuudega ning anda ülevaade videointervjuude eripäradest ja probleemidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta vooru Eesti andmeid. Uurimistöös otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele: 1) Kuidas erinevad videointervjuudes ja silmast silma intervjuudes osalevate inimeste sotsiaal-demograafilised profiilid? 2) Millised on videointervjuude läbiviimise omapärad? 3) Kuidas erineb videointervjuude andmekvaliteet silmast silma intervjuude omast? Esimesele uurimisküsimusele vastates ilmnes, et videointervjuude vastajad on nooremad, kõrgema haridustasemega ning suuremas osas eesti keelt rääkivad kui silmast silma intervjuudes osalejad. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et videointervjuud nõudsid keskmiselt rohkem kontakte vastajatega, seos jäi alles ka siis, kui videointervjuude vastajate kontaktide hulgast eemaldati üks videointervjuu valimiseks vajalik lisakontakt. Silmast silma ning videointervjuude pikkuses olulisi erinevusi ei esinenud. Kolmandale uurimisküsimusele vastates selgus, et videointervjuusid katkestatakse kuid ka jätkatakse rohkem, kokkuvõttes pooleli jäetud intervjuude osatähtsuses erinevusi ei olnud. Andmelünki ning joonvastamist esineb antud analüüsi põhjal videointervjuudes vähem. Analüüs näitas, et videointervjuude andmekvaliteet ei ole kehvem kui silmast silma intervjuudel, samuti pole küsitlusviisil eripärasid, mis võiks vähendada selle sobivust silmast silma intervjuude kõrval kasutamiseks. Kuna küsitlusviis nõuab vastajalt piisavaid digioskuseid, on videointervjuud hetkel kasutatavad vaid paralleelselt teiste küsitlusviisidega või uuringutes, mis ei soovi uurida kogu populatsiooni ning kus on kindel, et kõikidel uuritavatel on olemas piisav digivõimekus. Küsitlusviisi uudsuse tõttu on videointervjuusid uuritud veel vähe, kuid on oodata, et meetod on muutumas populaarsemaks ning tulemas on ka rohkem teemakohaseid uuringuid. Uurida oleks kasulik intervjuu mitmes osas täitmise mõju andmetele, kuna analüüsist selgus, et intervjuu katkestamine ning hiljem jätkamine on videointervjuude puhul tunduvalt populaarsem kui silmast silma intervjuudes. Tulevikus saame loodetavasti ka võrrelda erinevaid videointervjuude abil kogutud andmeid ning teha küsitlusviisi kohta üldistavaid järeldusi. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5508547*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82919 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | intervjuud | et |
| dc.subject.other | telefoniintervjuud | et |
| dc.subject.other | visuaalne kommunikatsioon | et |
| dc.subject.other | Eesti (riik) | et |
| dc.title | Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel | et |
| dc.type | Thesis | et |