Eestis võimul olevate inimeste isikuomadused ja nende kattuvus üldpopulatsiooni isikuomadustega

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kindlaks teha, milliste isikuomadustega on Eestis võimul olevad inimesed ning uurida tulemuste seost üldpopulatsiooni isikuomadustega. Tuginedes teoreetilisele raamistulikule, on töös püsititatud kolm hüpoteesi. Esimese hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga vähem neurootilisi inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et Eestis võimul olevate inimeste neurootilisuse keskmine skoor on küll madalam kui üldpopulatsiooni neurootilisuse keskmine skoor, ent nende vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Selle tõttu ei leidnud töös püstitatud esimene hüpotees kinnitust. Töös püstitatud teise hüpoteesi järgi on Eestis võimul olevate inimeste seas võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem ekstraverte ning see seos on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste ekstravertsuse keskmine skoor on kõrgem kui üldpopulatsiooni ekstravertsuse keskmine skoor ning see seos oli ka statistiliselt oluline. Sellega autor kinnitas töös püstitatud teise hüpoteesi. Kolmanda hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem meelekindlaid inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste meelekindluse keskmine tulemus on kõrgem üldpopulatsiooni meelekindluse keskmisest skoorist, kuid see seos ei ole statistiliselt oluline. Sellega lükkas autor ümber töös püstitatud kolmanda hüpoteesi. Autor leidis veel, et tunnuse “avatud kogemustele” keskmine tulemus riigikogu liikmete seas on kõrgem kui üldpopulatsiooni seas ning see seos on statistiliselt oluline. Käesoleva bakalaureusetööga on kinnitatud kaks seost, mis on statistiliselt olulised: (1) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem ekstraverte kui üldpopulatsiooni seas, (2) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem kogemustele avatud inimesi kui üldpopulatsiooni seas. Selleks, et teha kindlaks, kas võimul olevate inimeste ja üldpopulatsiooni seas esineb ka statistiliselt oluline seos tunnuste meelekindlus, neurootilisus ja sotsiaalsus vahel, pakub autor välja uuringut korrata, kogudses võimul olevate inimeste seast suurem juhuvalim. Võimul olevate inimeste skoorid ja üldpopulatsiooni skoorid ei pruugigi nende kolme tunnuse osas oluliselt erineda, toetades teooreetilisi käsitlusi, mille järgi võimukandjad peegeldavad ühiskonna heterogeensust.