Noore lavastajanna tunnused: (feminism, sootunnused ja sooneutraalsus tänapäeva Eesti teatris ja minus)

Abstract

Käesolevas teoreetilises lõputöös „Noore lavastajanna tunnused (Feminism, sootunnused ja sooneutraalsus tänapäeva Eesti teatris ja minus)“ uurib autor feminismi ja sootunnuseid ja sooneutraalsust kaasaegses Eesti teatriloomes ning autori isiklikus perspektiivis. Töös analüüsib autor iseennast kui noort lavastajannat, tuues välja teda lavastajana määratlevad märksõnad, mida töös nimetatakse üldistatult tunnusteks. Seeläbi on teoreetilise lõputöö olemus rõhutatult subjektiivne ja isikukeskne, põhinedes lisaks teooriale ning Eesti teatriviljelejate arvamusavaldustele ka autori isiklikel arvamustel ning lavastamisteel kogetu kirjeldustel. Autorile näib, et teemad (feminism, sootunnused ja sooneutraalsus) on vaikivalt ning põhjendamatult saanud "mõttetu" ja "pseudo" sildistused. Soouuringute teemades kultuurivaldkonnas on diskussiooni tekitamine vajalik juba ainuüksi üleüldise teatrikriitilise mõtlemise arendamiseks. Seega on käesoleva töö eesmärgiks ka konkreetsete teemade aktualiseerimine ning arutelude tekitamine Eesti teatritegijate hulgas. Töö ülesanne on küsida ning püüda vastata kolmele küsimusele: Mida tähendab feminism tänapäeva Eesti teatris ja kas seda tajutakse tänapäeva Eesti teatrimaastikul? Missuguseid tunnuseid määratlevad teatritegijad oma loomingus „mehelikeks“, missuguseid „naiselikeks“ või kas saab teatriloomes soolisust üldse kindlapiiriliselt eristada? Missuguseid märksõnu (tunnuseid) pean mina endale kui noorele lavastajannale iseloomulikuks ning kas nende tunnuste hulgas esineb selliseid, mida saaks nimetada “naiselikeks” ehk sootunnustest lähtuvateks?