Tööturu väljakutsed kõrgharidusele

Abstract

2008. aastal alanud majanduskriisi keskseks põhjustajaks oli ülekuumenenud kinnisvaraturg, mida toitsid madala intressiga laenud ja optimism tuleviku suhtes, lühidalt kinnisvaramull. Laienenud elamuehituselt võib tuua paralleeli kõrghariduse laienemisse – viimastel kümnenditel on järjest enamatel noortel nii Eestis kui Euroopas taskus kõrgharidusdiplom (vt lähemalt ptk 1). Võrreldes 1990. aastate algusega on Eestis nii kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste kui ka seal õppijate arvu kasv olnud silmatorkav. Kas tegemist on „kõrgharidusmulliga“, mis viib kõrghariduse väärtuse paratamatu kahanemiseni? Antud kogumik otsibki vastust järgmistele küsimustele: Mis on laienenud kõrghariduse tähendus ja roll? Kas kõrghariduse erilisuse oreooli kadumisega on säilinud ühiskonna usk hariduse omandamise mõttekusse? Milline karjäär terendab erineval ajal kõrgkooli lõpetanute ees; kas järjest vähesemad mahuvad marjamaale? Milline on kõrghariduse tähendus otseselt kõrgharidusega seotud tegutsejate – riigi, turu (tööandjad, tudengid), kõrgkoolide – jaoks? Kuivõrd ollakse valmis üksteisega koostööd tegema? Millisena näevad tööandjad ja kõrgkooli lõpetanud hariduse rolli tööturule sisenemisel?