Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi

Abstract

Töö “Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi” käsitleb lähemalt eesti keele kaas- ja määrsõnu üle ja peale ning abimäärsõnu alla, üles, maha, edasi, tagasi, ette. Töö teoreetiliseks aluseks on kognitiivne keeleteadus. Töös on kaheksa peatükki. Alguses antakse lühike ülevaade üldiselt kognitiivsest semantikast, ruumisõnavara uuringutest kognitiivses lingvistikas, kaas- ja määrsõnade semantika käsitlemise võimalustest ning uurimismeetoditest. Seejärel analüüsitakse korpuse andmeid ja võrreldakse neid katselisel teel saadud andmetega. Sõnade üle ja peale polüseemiat käsitletakse kahel viisil, skeemkujutlusest lähtuvalt ja prototüübi kaudu. Skeemkujutlusest lähtuva käsitluse aluseks on ruumisuhteid väljendavate kaas- ja määrsõnade semantika võimalikud seosed inimese ruumitaju ja –kogemusega. Pakutakse välja, et sõnadega üle ja peale seotud skeemkujutlused (tee, katmine, vertikaalsus) toetuvad võimalusele vaadelda üht ja sama stseeni eri vaatenurkade alt. Prototüübist lähtuv käsitlus näitab sõnade üle ja peale kasutuste arengut prototüüpsest ruumilisest abstraktsemaks ja grammatilisemaks. Viimasena vaatleb töö afiksaaladverbidega alla, üles, maha, edasi, tagasi, ette moodustatavate ühendverbide kasutusi ja nende kasutuste võimalikku seost afiksaaladverbi otsese ruumilise (suunda näitava) tähendusega. Töös leitakse, et horisontaalsuunda näitavate adverbidega (edasi, tagasi, ette) moodustatud ühendverbid väljendavad sageli aspektilaadselt jätkumist, kordumist, samas kui vertikaalsuunda väljendavate adverbidega (alla, üles, maha) ühendverbid väljendavad lõppemist, kadumist. See tähendab, et ruumitähenduslike afiksaaladverbidega ühendverbides kajastub inimese kogemus liikumisest ruumis (horisontaalsuunas võib see olla pidev, vertikaalsuunas on see lõppev). The present thesis addresses the semantics of Estonian adpositions and adverbs üle ‘over’, peale ‘onto’, edasi ‘forward, on’, tagasi ‘back’, ette ‘ahead’, alla ‘down’, maha ‘down’, üles ‘up’ from the perspective of cognitive linguistics. The doctoral thesis consists of eight chapters. The first part provides an overview of cognitive semantics, research carried out on spatial language within cognitive linguistics, the different possibilities of studying the semantics of adpositions and adverbs, and the methodology used in the thesis. Next, corpus data is analysed and the results are compared with the data gathered using experimental methods. The polysemy of üle ‘over’ and peale ‘onto’ is approached from two perspectives – proceeding from the image schema and the prototype. The bases of the approach which proceeds from the image schema are the connections of the adpositional and adverbial semantics to human spatial perception and experience. It is proposed that the image schemas related to the words üle and peale (path, covering, verticality) are based on the possibility of viewing one and the same scene from different perspectives. The approach proceeding from the prototype describes the development of the use of üle and peale from the prototypical spatial use to a more abstract and grammatical use. The final part of the thesis looks at the uses of phrasal verbs formed with the following particles: alla ‘down’, üles ‘up’, maha ‘down’, edasi ‘forward, on’, tagasi ‘back’, ette ‘ahead’. Furthermore, the thesis studies the possible connection of these affixal adverbs with the direct spatial meaning (which indicate direction). It is demonstrated that the phrasal verbs formed with particles indicating horizontal direction (edasi, tagasi, ette) frequently express aspectual continuation, repetition of an action, while as particles indicating vertical direction (alla, üles, maha) express termination, completedness, disappearance in phrasal verbs. This means that the phrasal verbs containing spatial particles reflect the human experience of movement in space – in the horizontal direction it can be continuous, while as in the vertical direction it is completed.