Inspitsiendi töö teatris

Abstract

Käesolev töö uurib inspitsiendi ameti kujunemist läbi ajaloo selliseks, nagu see on tänapäeval, ning otsib kaasaja eesti inspitsientide kogemuse põhjal selle ameti üldiseid iseloomulikke jooni. Samuti on kirjeldatud inspitsiendi tööd lavastuse kujunemise erinevate etappide juures; töö eesmärgiks on kaardistada inspitsiendi amet teatris, tutvustada tema tööülesandeid ning leida selle ameti olulisus teatri toimimise kontekstis. Töö otsib vastust küsimustele: millal sai inspitsiendi töö alguse; millised on inspitsiendi peamised tööülesanded; milline on inspitsiendi tähtsus teatris? Käesolev töö jaguneb viieks: esimeses peatükis on kirjeldatud inspitsiendi töö kujunemist läbi euroopa teatri ajaloo. Teatri ajaloost kirjutades on otsitud just neid aspekte, mis inspitsiendi töö kujunemist ühel või teisel moel mõjutada võisid. Samuti on esimeses peatükis tutvustatud eesti teatri ajalugu ja inspitsiendi ameti kujunemist eesti teatris. Teine peatükk kirjeldab teatrite praegust tööstruktuuri ja annab üldise ülevaate ning iseloomustuse inspitsiendi tööle, kolmas peatükk kirjeldab tema tööd proovides ja osalust lavastuse valmimise protsessis, neljas peatükk kirjeldab inspitsiendi ülesandeid etenduse ajal. Viiendas peatükis on toodud välja valitud eesti inspitsientide töökogemus ja hariduslik taust. Kuigi uurimus taotleb inspitsiendi kui ameti üldiseloomustust, on üldistused tehtud suuremate repertuaariteatrite põhjal; kõrvale on jäetud väiketeatrid ja projektiteatrid, samuti suveteatrid. Mainitud on küll erinevaid suvelavastusi repertuaariteatrite esituses, kuid et inspitsiendi töös suvelavastuste