Covid-19 kriisist tulenev mõju Euroopa Liidu riikidele lähtuvalt digitaliseerumisest ja sulgemise intensiivsusest
| dc.contributor.advisor | Toomla, Raul, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Lõoke, Karl | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2021-06-22T09:48:02Z | |
| dc.date.available | 2021-06-22T09:48:02Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutavad digitaliseerumise tase ja riigi sulgemise intensiivsus Euroopa Liidu liikmesriikide toimetulekut Covid-19 kriisiga. Seejuures lähtutakse riikide 2018. ja 2020. aasta IMFi poolt koostatud sisemajanduse kogutoodangu tasemetest ning DESI andmebaasidest pärinevast infost digitaliseerumise kohta. Töö esimeses pooles defineerib autor riigi sulgemise (lockdowni) mõiste ning uurib, kuidas on riigi sulgemist varasemalt uuritud ning kuidas on sulgemine riikidele mõjunud. Lisaks sellele kirjeldab töö autor kahte digitaliseerumise indeksit - DAI ja DESI, mille puhul tuuakse välja peamised indikaatorid, mille põhjal indeksi lõppväärtus kujuneb. Töö teises pooles analüüsib töö autor riikide sisemajanduse kogutoodangu muutumist uuritaval perioodil, riikide digitaliseerumist ning piirangute intensiivsust. Samuti uuritakse, kas ja kuidas kolm töös kasutatavat muutujat omavahel seoses on. Töö käigus leidis autor, et sisemajanduse kogutoodangu muutuse ja digitaliseerumise vahel seost ei eksisteeri. Küll aga on seos olemas riigi sulgemise intensiivsuse ja sisemajanduse kogutoodangu muutumise vahel ning digitaliseerumise ja riigi sulgemise intensiivsuse vahel. Samuti leiti, et ca 80% Euroopa Liidu liikmesriikide puhul oli Covid-19 kriisist tulenev sisemajanduse kogutoodangu muutus negatiivne. Samas kasvas analüüsitaval perioodil keskmine digitaliseerumise tase 19,5 ühiku võrra. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5451270*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/72677 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | kriisid | et |
| dc.subject.other | koroonakriis | et |
| dc.subject.other | koroonaviirus SARS-CoV-2 | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | kriisid | et |
| dc.subject.other | koroonakriis | et |
| dc.subject.other | koroonaviirus SARS-CoV-2 | et |
| dc.subject.other | mõjud | et |
| dc.subject.other | majandus | et |
| dc.subject.other | sisemajanduse kogutoodang | et |
| dc.subject.other | digitaliseerimine | et |
| dc.title | Covid-19 kriisist tulenev mõju Euroopa Liidu riikidele lähtuvalt digitaliseerumisest ja sulgemise intensiivsusest | et |
| dc.type | Thesis | et |