Varajase eluea stressi mõju epigeneetilistele modifitseerijatele
| dc.contributor.advisor | Kalda, Anti | |
| dc.contributor.advisor | Anier, Kaili | |
| dc.contributor.advisor | Tõnisson, Neeme | |
| dc.contributor.author | Niinep, Kerly | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-08-29T12:51:05Z | |
| dc.date.available | 2016-08-29T12:51:05Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Varases elueas kogetud stress võib mõjutada indiviidi arengut pikema aja jooksul ning tekkinud kahjulikud muutused võivad püsida ka täiskasvanueas. Sünnijärgselt on aju veel väga plastiline ning eriti tundlik erinevate stressorite suhtes. Seetõttu võivadki negatiivsed kogemused või pikaajaline hooletusse jätmine varajases elueas põhjustada erinevate psühhopatoloogiate ja haiguste tekke hilisemas eas. Kuigi hetkel veel ei teata täpset mehhanismi, kuidas noorena kogetud stress mõjutab indiviide hilisemas elus, on siiski leitud seoseid varajase eluea stressi ja muutunud geeniregulatsiooni vahel. Geenide pikaajalisem aktiivsus ongi suuresti määratud erinevate epigeneetiliste modifikatsioonide poolt, mistõttu võivad muutused epigeneetilises mustris põhjustada hilisemas eas erinevaid patoloogiaid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata varajase eluea stressi mõju epigeneetilistele modifitseerijatele, võttes aluseks maternaalse separatsiooni ajalise dünaamika. Antud töös kasutati stressi tekitamiseks maternaalse separatsiooni (MS) mudelit, kus rotipojad eraldati emast 1.-15. elupäeva jooksul igapäevaselt 180 minutiks. Seejärel vaadeldi maternaalse separatsiooni mõju loomade kehakaaludele, kortikosterooni tasemetele ja erinevatele epigeneetilistele modifitseerijatele. Katsete tulemusena leiti, et MS suurendas kortikosterooni taset rotipoegade vereplasmas nii MS15 kui ka MS180 rühmal, mis tõestab ka suurenenud stressitaset. Lisaks vähenesid stressi ja hooletuse tagajärjel MS180 rühma loomade kehakaalud. MS mõjutas märgatavalt ka erinevate DNA metüültransferaaside (Dnmt-de) mRNA tasemeid, kus esmalt (3. postnataalsel päeval) Dnmt-de mRNA tase langes märkimisväärselt rotipoegade juttkehas ja väikeajus, kuid pärast seda, 8. ja 15. postnataalsel päeval, tõusid Dnmt-de mRNA tasemed märgatavalt. Samas jäid DNA demetüülija (Tet1) mRNA tasemed aga muutumatuks. Lisaks leiti MS-i mõju histoonide modifitseerijatele, kuid väiksemal määral võrreldes mõjuga Dnmt-dele. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/53257 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject | epigeneetika | et |
| dc.subject | maternaalne separatsioon | et |
| dc.subject | juttkeha | et |
| dc.subject | väikeaju | et |
| dc.subject | qPCR | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.title | Varajase eluea stressi mõju epigeneetilistele modifitseerijatele | et |
| dc.type | Thesis | en |