Narratiivne uurimus homoseksuaalsest sättumusest ja kristlikust identiteedist viie intervjuu põhjal

Abstract

Üks kõige olulisemaid küsimusi, mida homoseksuaalsust puudutavas debatis – aga kindlasti ka laiemalt – tõstatada, on Piibli tõlgenduse küsimus. Moodne piibliteadus ja eksegeetika tõestavad, et Pühakirjas esinevad üksikud homoseksuaalset praktikat keelavad kirjakohad ei anna alust üheselt võetava kristliku dogma kujunemisele homoseksuaalse sättumuse, kooselu ja armastuse taunimisel. Siia lisandub veel ka nö homofoobse hermeneutika varjus elanud fakt, et ülejäänud Piiblist võib leida mitmeid omasooliste armastust ülistavaid ja homoerootilise varjundiga lugusid. Avarama hermeneutilise lähenemise valguses saab ka väita, et Piiblilugudes kajastuvad väga mitmekesised lähi-, seksuaal- ja abielusuhted (sh mitme naise pidamine, prostituutide tarbimine, sundabielud), mis ei anna alust ühtse piibelliku arusaama kujunemisele eksklusiivselt ühe mehe ja ühe naise vahelise abielu ideaalist.