Huvitegevuses osalemise seosed teismeliste baasvajaduste ja psühholoogilise kohanemisega

Abstract

Noorukite vaimse tervise toetamisel võib olla oluline roll organiseeritud vaba aja tegevustel. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on huvitegevuses osalemine seotud noorukite psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, seotus, kompetentsus) ning psühholoogilise kohanemisega. Samuti püüti leida, kas seosed erinevad huviala valdkonna lõikes (sport, kunst, akadeemiline) ning kas baasvajadused aitavad selgitada huvitegevuses osalemise seoseid psühholoogilise kohanemisega. Uurimuse valimi moodustasid Tartu ja Tallinna linna põhikoolide 5.-7. klasside õpilased vanuses 11-14 aastat (N = 223). Ennustamaks nii psühholoogilist kohanemist kui baasvajadusi kasutati peamise analüüsimeetodina lineaarset regressiooni. Tulemused näitasid, et huvihariduses osalejate ja mitteosalejate vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi psühholoogilises kohanemises. Baasvajadustest oli osalejatel kõrgem kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Huvitegevuse valdkonna lõikes olid sportlikus huvitegevuses osalevad noored psühholoogiliselt paremini kohanenud ning neil oli ühtlasi kõrgem autonoomia, seotus ja kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Leiti, et psühholoogilised baasvajadused selgitasid seoseid sportlikus huvitegevuses osalemise ja parema psühholoogilise kohanemise vahel. Magistritöö tulemused pakuvad sisendit huviharidussüsteemi arenguks ning viitavad olulisusele luua psühholoogilisi baasvajadusi ja vaimset tervist toetav õpikeskkond.