Nišidiplomaatia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogus: Eesti küberjulgeoleku näide

Abstract

Töö keskseks uurimisteemaks oli nišidiplomaatia ÜRO julgeolekunõukogus. Täpsemalt oli vaatluse all Eesti tegevus seoses küberjulgeolekuga ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena. Töös püstitatud hüpotees oli, et Eesti rakendas ÜRO Julgeolekunõukogus nišidiplomaatiat läbi küberjulgeoleku valdkonna. Analüüsi metodoloogiline lähenemine oli kvalitatiivne juhtumianalüüs, mis oli üles ehitatud läbi deduktiivse lähenemise. Hüpoteesi paikapidavust hinnati läbi kolme tingimuse, mis lähtusid nišidiplomaatia teooriast. Kõiki tingimusi käsitleti samaväärsetena ning riigi tegevust kindla valdkonna raames sai pidada nišidiplomaatiaks, kui kõik tingimused olid täidetud. Analüüsi tulemustest järeldus, et küberjulgeoleku teemat saab pidada ÜRO-s tähtsaks. Samuti tuli analüüsist välja, et Eesti panustas ÜRO Julgeolekunõukogus küberjulgeoleku valdkonnaga seotud tegevustesse olulisel määral diplomaatilist ressurssi. Lisaks jõuti analüüsi kaudu järeldusele, et Eesti näitas ennast küberjulgeoleku valdkonna eksperdina ÜRO Julgeolekunõukogus. Analüüsi tulemustest selgus, et Eesti tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena küberjulgeoleku valdkonnas saab pidada nišidiplomaatiaks, kuna riigi tegevused vastasid kõigile püstitatud nišidiplomaatia tingimustele. Teisisõnu, lähtudes teooriast valitud kriteeriumitest, pidas töös püstitatud hüpotees paika.