Vainik jt (2020) osaline replikatsioon: isiksuse hindamise optimaalne tasand rasvumise ja kontrollimatu söömise ennustamisel ning käitumuslik kattuvus sõltuvustega

Abstract

Rasvumine on kasvav ülemaailmne rahvastikutervise probleem, millele WHO järjepidevalt tähelepanu juhib. Seetõttu on rasvumine uurimisteemana erinevate fookustega tänapäevastes teadustöödes üha aktuaalsem. Kuna varasemad isiksuseomaduste uuringud on leidnud, et isiksuseküsimustike väitetasandil võib olla peidus nüansirikkamat infot, kui seda väljendavad domeeni- ja tahutasand, siis käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, milline isiksuseküsimustiku tasand EE.PIP-NEO puhul Eesti teismeliste ja noorukute valimil (N=2377, vanusevahemik 16-24) annab parimat infot isiksuse ja rasvumise seoste täpsemaks profileerimiseks, et mõista paremini rasvumise, kontrollimatu söömise (KS) ja sõltuvuskäitumiste isiksuseomaduste kattuvust. Tulemustena leiti, et tasandite vahelise informatiivsuse võrdlusel oli väitetasand tugevama ennustusjõuga keskmiselt 70% võrreldes tahutasandiga ja 155 % võrreldes domeenitasandiga. Käitumusliku kattuvuse osas korreleerusid nii rasvumise kui KS profiilid tugevalt sõltuvuskäitumisega, kuid kattuvus oli suurem internetikasutuse profiiliga kui ainesõltuvustega. Väitetasandi ennustajate TOP10 väidete analüüsil tõusid rasvumise, KS ning sõltuvustega seonduvate kattuvate isiksuseomadustena esile madal enesekontroll, madal meelekindlus ja kõrge impulsiivsus. Vaatamata olulistele sarnasustele korrelatsioonide alusel (nt internetikasutus ja KS) tõid väidete esikümne analüüsi nüansid omakorda nähtavale sisulisi erinevusi. Edasised uurimissuunad võiksid olla seotud rasvumise ja KS ning isiksuseomaduste uurimisega läbi elukaare, toidusõltuvuse täpsem uurimine käitumissõltvusena ning optimaalne väidete arv isiksuseküsimustikus, mis annaks võimalikult mitmekesise varieeruvuse rasvumise ja KS uurimise kontekstis.