Pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste rakendamine üldhariduskooli muusikatundides
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Abstract
Käesoleva magistritöö aineks on pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste
rakendamine üldhariduskooli muusikatundides. Töö autor julgeb oma kogemustele
tuginedes välja tuua, et paljudel lastel ja õppivatel noortel puuduvad kodus ning
perekonnas pärimusmuusikaga seotud traditsioonid. Sellisel juhul on võimalus kasutada
traditsioonide omandamise kohana üldhariduskooli - õpetajate teadmisi ja oskusi viia
pärimusmuusika õpilasteni. Magistritöö eesmärkideks on: 1) kaardistada üldhariduskooli
muusikaõpetajate kogemus pärimusmuusika koolitustel saadud teadmiste, oskuste ja
hoiakute rakendamisest üldhariduskooli muusikatundides. 2) kaardistada muusikaõpetajate
soovituslikud täiendused koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja
kogemustest pärimusmuusika õpetamisel koolis.
Sellest tulenevalt on antud töö uurimuse probleemiks see, et on küll koolitusi, kus õpetajad
käivad täiendamas oma teadmisi ja oskusi pärimusmuusika valdkonnas, kuid sealjuures ei
ole teada kuidas õpetajad endi hinnangul rakendavad pärimusmuusika koolitustel saadud
teadmisi, oskusi ja hoiakuid edaspidi praktikas – muusikatundides. Sellest lähtuvalt
otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1) kuidas rakendavad üldhariduskooli
muusikaõpetajad pärimusmuusika koolitusel saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid praktikas
- üldhariduskooli muusikatundides? 2) Millised on õpetajate soovituslikud ettepanekud
koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja kogemustest
pärimusmuusika õpetamisel koolis?
Antud uurimusmeetod oli kaardistav uurimus. Magistritööle püstitatud probleemide
lahendamiseks viis käesoleva uurimustöö autor ajavahemikus 10.03.2014 – 25.03.2014
läbi ankeetküsitlused. Uuringus osales 36 üldhariduskooli muusikaõpetajat, kes olid
osalenud August Pulsti Õpistu koolitusel.
Uurimistulemustest selgus, et 83% vastanutest hindasid läbitud koolitusi “väga heaks”,
17% “heaks”. Tähtsaimaks peeti hinnangu andmisel lektorite professionaalsust. Õpetajate
vastustest selgub, et teadmised, oskused ja hoiakud, mida nad tundides edasi annavad
toimub läbi praktilise tegevuse. 58% muusikaõpetajatest kasutab laulu-, ring- ja
tantsumänge. Regilaulu ja uuema rahvalaulu laulmise tõi välja 56% õpetajatest.
Pillimängu/õpet rakendavad 47% vastajatest. Liikumist ning tantsu rakendavad 31%
õpetajatest.
Käesolevas uurimustöös osalenud õpetajad tõid välja järgmised ettepanekud koolituste
täiendamiseks: 1) 25% vastanutest tõi välja ansamblimängu koolitused. 2) 22% vastanutest
mainis erinevate rahvapillide mängima õppimist. 3) 19% tõi välja väikekandle- ja
plokkflöödi rakendamise pärimusmuusika edasiandmisel muusikatunnis. 4) 11% tõi välja
koolituste lähtumise riiklikust õppekavast. 5) 8% pärimusmuusika seadmine koolitunniks
ning laulumängude, rahvakalendri tähtpäevade kombestiku ja muusika sidumine.
6)Üksikvastaja - Orff süsteemi ja regilaulu ühendamine.
Töö autorina järeldan, et õpetajate poolt koolitustel õpitu rakendamine sõltub mitmest
tegurist – 1) koolituste sisust ja materiaalsest poolest (keskkond, lektorid, teemad,
ülesehitus); 2) õpetaja isiksusest ja võimalusest õpitut rakendada (huvi pärimusmuusika
vastu, teema mõistmine, pädevused, olemasolevad ressursid – instrumendid,
õpetamiskeskkond); 3) koolituste ja õpetajate omavahelisest koostööst.
Description
Keywords
magistritööd, pärimusmuusika, õppekavad, elukestev õpe, koolitus, üldhariduskoolid, muusikaõpetus, õppetunnid