Pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste rakendamine üldhariduskooli muusikatundides

Abstract

Käesoleva magistritöö aineks on pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste rakendamine üldhariduskooli muusikatundides. Töö autor julgeb oma kogemustele tuginedes välja tuua, et paljudel lastel ja õppivatel noortel puuduvad kodus ning perekonnas pärimusmuusikaga seotud traditsioonid. Sellisel juhul on võimalus kasutada traditsioonide omandamise kohana üldhariduskooli - õpetajate teadmisi ja oskusi viia pärimusmuusika õpilasteni. Magistritöö eesmärkideks on: 1) kaardistada üldhariduskooli muusikaõpetajate kogemus pärimusmuusika koolitustel saadud teadmiste, oskuste ja hoiakute rakendamisest üldhariduskooli muusikatundides. 2) kaardistada muusikaõpetajate soovituslikud täiendused koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja kogemustest pärimusmuusika õpetamisel koolis. Sellest tulenevalt on antud töö uurimuse probleemiks see, et on küll koolitusi, kus õpetajad käivad täiendamas oma teadmisi ja oskusi pärimusmuusika valdkonnas, kuid sealjuures ei ole teada kuidas õpetajad endi hinnangul rakendavad pärimusmuusika koolitustel saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid edaspidi praktikas – muusikatundides. Sellest lähtuvalt otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1) kuidas rakendavad üldhariduskooli muusikaõpetajad pärimusmuusika koolitusel saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid praktikas - üldhariduskooli muusikatundides? 2) Millised on õpetajate soovituslikud ettepanekud koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja kogemustest pärimusmuusika õpetamisel koolis? Antud uurimusmeetod oli kaardistav uurimus. Magistritööle püstitatud probleemide lahendamiseks viis käesoleva uurimustöö autor ajavahemikus 10.03.2014 – 25.03.2014 läbi ankeetküsitlused. Uuringus osales 36 üldhariduskooli muusikaõpetajat, kes olid osalenud August Pulsti Õpistu koolitusel. Uurimistulemustest selgus, et 83% vastanutest hindasid läbitud koolitusi “väga heaks”, 17% “heaks”. Tähtsaimaks peeti hinnangu andmisel lektorite professionaalsust. Õpetajate vastustest selgub, et teadmised, oskused ja hoiakud, mida nad tundides edasi annavad toimub läbi praktilise tegevuse. 58% muusikaõpetajatest kasutab laulu-, ring- ja tantsumänge. Regilaulu ja uuema rahvalaulu laulmise tõi välja 56% õpetajatest. Pillimängu/õpet rakendavad 47% vastajatest. Liikumist ning tantsu rakendavad 31% õpetajatest. Käesolevas uurimustöös osalenud õpetajad tõid välja järgmised ettepanekud koolituste täiendamiseks: 1) 25% vastanutest tõi välja ansamblimängu koolitused. 2) 22% vastanutest mainis erinevate rahvapillide mängima õppimist. 3) 19% tõi välja väikekandle- ja plokkflöödi rakendamise pärimusmuusika edasiandmisel muusikatunnis. 4) 11% tõi välja koolituste lähtumise riiklikust õppekavast. 5) 8% pärimusmuusika seadmine koolitunniks ning laulumängude, rahvakalendri tähtpäevade kombestiku ja muusika sidumine. 6)Üksikvastaja - Orff süsteemi ja regilaulu ühendamine. Töö autorina järeldan, et õpetajate poolt koolitustel õpitu rakendamine sõltub mitmest tegurist – 1) koolituste sisust ja materiaalsest poolest (keskkond, lektorid, teemad, ülesehitus); 2) õpetaja isiksusest ja võimalusest õpitut rakendada (huvi pärimusmuusika vastu, teema mõistmine, pädevused, olemasolevad ressursid – instrumendid, õpetamiskeskkond); 3) koolituste ja õpetajate omavahelisest koostööst.