Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian

Abstract

Doktoritöös analüüsitakse domineerivaid ja teisi keeleideoloogiaid ning keelelisi representatsioone lõunaeesti keele avalikus diskursuses. Keeleideoloogiad võimaldavad konstrueerida teatud keeli ja keelepruuke teistest väärtuslikumaks ning positsioneerida neid hierarhiliselt. Püüded legitimeerida lõunaeesti kohamurdeid ja saavutada nende avalik tunnustamine lõunaeesti keelena ning kaasnenud legitiimsusnõuded trükimeedias koos esitatud poolt- ja vastuargumentidega kuuluvad diskursustesse, mida võib nimetada (de)legitimatsiooni- ja keele ohustatuse diskursusteks. Töös on kvalitatiivselt analüüsitud eestikeelset trükimeediat, tekste, mille keskmes on keele ohustatus ja lõunaeesti keele (de)legitimatsioon. Meetodina on kasutatud kriitilist diskursusanalüüsi (KDA). Doktoritöö põhineb kolmel akadeemilises perioodikas avaldatud originaaluurimusel. Hoolimata eksplitsiitsest polariseerumisest ja lahknevatest diskursiivsetest strateegiatest, tugevdavad nii lõunaeesti keele staatuse pooldajad kui ka selle vastased üsna sarnaseid keelelisi representatsioone: mõlemad taastoodavad eesti ja lõunaeesti keele olemuslikke (essentialist) käsitlusi. Lisaks keeleideoloogiate uurimisele täiendab see doktoritöö rahvusluse ja rahvusloome (diskursuste) uurimist. Keele ohustatuse diskursusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka keele- ja identiteedipoliitikate analüüsimisel.

Dominating and other language ideologies and linguistic representations within the public discourse of South Estonian (SE) are analysed in this dissertation. Language ideologies contribute to the construction of some languages and linguistic practices of greater worth than others and to a positioning of them hierarchically. Efforts to legitimate SE varieties and to achieve their public recognition as the SE language and resulting legitimacy claims in print media together with pro and contra arguments regarding legal recognition belong to the discourses of (de)legitimation and language endangerment. Estonian print media, texts, which focus was on language endangerment and the (de)legitimation of SE are qualitatively analysed. The methods of Critical Discourse Analysis (CDA) have been applied. The dissertation draws upon three original research publications. Despite explicit polarisations and diverging discursive strategies, opposing voices, i.e. the proponents of SE legitimation and their opponents, reinforce rather similar representations: both reproduce essentialist representations of Estonian and South Estonian. Besides having value on its own, the analysis of linguistic representations in public discourse is complementary to research on the (discourses of) Estonian nation- and standard-building. The discourse of language endangerment should be given increased attention in future analyses of the politics of language and identity.