Eesti laste kasvukõverad

Abstract

Laste kasvu jälgimiseks on arenenud meditsiiniga maades juba üle 50 aasta kasutatud kasvukõveraid. Kehapikkus ja –kaal on füüsilise arengu ühed olulisemad näitajad ning visuaalsed graafikud võimaldavad efektiivselt jälgida lapse kasvamist ja kõrvalekaldeid normaalsest arengust. Laste korduv mõõtmine regulaarse ajavahemiku järel ning mõõtmistulemuste võrdlemine standardiga võimaldab varakult märgata kasvuhäireid. Kasvuhäire võib olla mitmete haiguste ilminguks ning seetõttu sunnib kõrvalekallete leidmine mõtlema võimalikele põhjustele. Kasvukõverate kasutamine kergendab kasvuhäiretega laste leidmist ja jälgimist perearstidel, pediaatritel, geneetikutel ja teistel spetsialistidel. Eestis koostati ja võeti kasvukõverad kasutusele esimest korda 1993. aastal. Need põhinesid 1970-ndatel aastatel tehtud ristläbilõikelistel ning longitudinaalsetel laste pikkuse ja kehakaalu mõõtmistel. Eestis kasutatavad kasvukõverad on jaotusega 3-protsentiilist kuni 97-protsentiilini. Praegused koolides kasutuselolevad normatiivid on koostatud 1996. aastal kogutud andmete põhjal. (Grünberg jt, 1998, 5) Nüüdseks on kogutud uuemad andmed ning töö eesmärk on anda ülevaade Eesti koolilaste füüsilisest arengust ja võrrelda tulemusi varasematega. Statistiliste testide abil uuritakse, kas laste füüsiline areng on piisavalt muutunud, et oleks vaja uusi normatiive. Töö tellijaks on Tartu ülikooli füüsilise antropoloogia keskus. Töös olevad arvutused ja joonised on tehtud statistikapaketi SAS abil. Mittestandardsete lahenduste kohta on esitatud ka vastavad juhendid, kuidas tulemusteni jõuda.