Ilmajäämishirmu (FoMO) küsimustiku adapteerimine ja valideerimine eesti keelde

Abstract

Magistritöö eesmärk on uurida ilmajäämishirmu (FoMO) eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi, valiidsust ja reliaablust, ning kohandada küsimustik eesti keelde. FoMO peegeldab vajadust olla pidevalt kursis sellega, mida teised teevad. See on hirm, et teised kogevad meelepäraseid elamusi, millest inimene tunneb ennast ilmajäänuna. FoMO on varasema kirjanduse põhjal seotud problemaatilise nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamise ning psüühikahäiretega (nt depressioon ja ärevus). Käesolevas uurimuses osales 426 inimest, kes täitsid küsimustikekomplekti, millega hinnati FoMO faktorstruktuuri, sisemist kooskõla, ennustavat ja konkureerivat valiidsust ning gruppidevahelisi erinevusi FoMO skooris. Tulemused näitasid, et eestikeelne FoMO omab vastuvõetavat sisemist kooskõla ning ühefaktorilist struktuuri. FoMO on positiivselt seotud problemaatilise nutitelefonikasutusega ning depressiooni, üldise ärevushäire ja sotsiaalfoobia sümptomitega. Lisaks esines seos vanusega - noorematel inimestel esinevad kõrgemad FoMO skoorid. Magistritöö tulemusena saab järeldada, et eestikeelne FoMO on usaldusväärne mõõdik, mida edasistes uurimustes kasutada.