Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
| dc.contributor.advisor | Pääbo, Heiko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Herman, Minna-Liisa | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2023-06-13T12:49:10Z | |
| dc.date.available | 2023-06-13T12:49:10Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description.abstract | Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5565146*est | |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/90544 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | ajateenijad | et |
| dc.subject.other | kaitsetahe | et |
| dc.subject.other | ajateenistus (sõjandus) | et |
| dc.subject.other | kaitsevägi | et |
| dc.subject.other | Venemaa-Ukraina sõda, 2014- | et |
| dc.title | Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses | et |
| dc.type | Thesis | et |