Spirituaalse dimensiooni integreerimise võimalusest ja vajadusest tervishoiu- ja rehabilitatsioonisüsteemis

Abstract

Inimene on lisaks bioloogilisele kehale ning psühholoogilistele ja sotsiaalsetele aspektidele spirituaalne olend oma isiklike uskumustega. Spirituaalsus hõlmab elu tähenduse otsinguid, toob kaasa ühenduse enda valitud ja/või religioossete uskumuste, väärtushinnangute ja tavadega, mis annavad elule mõtte nii indiviidina kui ka kultuuriruumi- ja kogukonnapõhiselt. Püüd ennast siduda nii loodusega kui seletamatute ilmingutega on inimest ajendanud otsima terviklikkust läbi ajaloo. Spirituaalsust on küll raske määratleda, kuid siiski pole see abstraktne idee või teooria, vaid isiklikult eluteena läbielatav ainulaadne kogemus, mis kõnetab inimest pühaduse kaudu. Spirituaalsust ei saa kellelegi peale suruda, vaid pigem aidata teadvustada ja äratada. Seega saab seda käsitleda ressursina. Tervishoius ja rehabilitatsioonis on spirituaalsuse roll pigem alahinnatud. Kuigi see võib aidata patsiente nende tervenemise ja taastumise teekonnal. Haiglad on sageli kohad, kus inimesed puutuvad kokku eksistentsiaalsete küsimustega, sealhulgas surma ja kannatustega. Minu doktoritöö eesmärk on näidata võimalusi ja ka vajadusi, et integreerida spirituaalne dimensioon tervishoiu ja rehabilitatsiooni valdkonda. Inimene ei jäta arsti või psühholoogi külastades oma isiklikke uskumusi koduseinte vahele. Sageli on see justkui metafoorina elevant elutoas, millest ei räägita. Paljud patsiendid sooviksid, et tervishoiutöötajad arvestaksid nende spirituaalsete vajadustega, kuid sageli jäetakse see aspekt tähelepanuta. Peamised põhjused on ajapuudus, vähene väljaõpe ja ebamugavustunne eksistentsiaalsete teemade käsitlemisel. Samal ajal on leitud, et spirituaalne toetus võib aidata patsientidel paremini toime tulla haigustega, parandada vaimset tervist ja elukvaliteeti. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Maailma Psühhiaatrite Assotsiatsioon (WPA) on tunnustanud spirituaalsuse tähtsust tervishoius. Paljud uuringud kinnitavad, et spirituaalsust saab käsitleda tõenduspõhiselt ning seda on võimalik integreerida kliinilisse praktikasse. Üks võimalus on spirituaalse hindamise lisamine tervishoiutöötajate tööprotsessi, et mõista, kas ja millist tuge patsiendid vajavad. Spirituaalse dimensiooni integreerimine tervishoiuteenustesse tähendab patsiendi tervikliku heaolu arvestamist. Inimene ei ole vaid haiguspilt, vaid ka oma kultuurilise tausta, uskumuste ja väärtuste kandja. Nende hulka kuulub ka religioosne või spirituaalne maailmapilt, milles võib olla peidus paranemise dünaamika. A human being is not only a biological entity with psychological and social aspects but also a spiritual being with personal beliefs. Spirituality encompasses the search for life’s meaning, fostering a connection with chosen and/or religious beliefs, values, and practices that give life purpose – both individually and within cultural and community contexts. The desire to connect with nature and unexplained phenomena has driven humanity to seek wholeness throughout history. Although spirituality is difficult to define, it is not merely an abstract idea or theory but rather a deeply personal journey, experienced through a sense of the sacred. Spirituality cannot be imposed on anyone; instead, it can be acknowledged and awakened, making it a valuable resource. In healthcare and rehabilitation, the role of spirituality is often underestimated, even though it can significantly support patients on their journey to healing and recovery. Hospitals are oftentimes places where individuals confront existential questions, including those related to death and suffering. The aim of my doctoral dissertation is to highlight both: the opportunities and the necessity of integrating the spiritual dimension into healthcare and rehabilitation. When visiting a physician or psychologist, people do not leave their personal beliefs behind. In many cases, spirituality is like the “elephant in the room” – a crucial aspect that is rarely addressed. Many patients wish for healthcare professionals to consider their spiritual needs, yet this aspect is often overlooked. The primary reasons include lack of time, insufficient training and psychological discomfort in addressing existential topics. However, research has shown that spiritual support can help patients better cope with illness, improve mental health and enhance their quality of life. The World Health Organization (WHO) and the World Psychiatric Association (WPA) have recognized the importance of spirituality in healthcare. Numerous studies confirm that spirituality can be approached through evidence-based methods and integrated into clinical practice. One practical approach is incorporating spiritual assessment into healthcare professionals’ work processes to determine whether and what kind of spiritual support patients may need. Integrating the spiritual dimension into healthcare services means taking the patient’s overall well-being into account. A person is not merely a medical case but a bearer of cultural background, beliefs and values. These include religious or spiritual worldviews, which may hold the key to the dynamics of healing.