Õdede töökoormus Eesti piirkondlike ja keskhaiglate täiskasvanute III astme intensiivravi osakondades Nursing Activities Score'i põhjal

Abstract

Eesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades on kindlaks määratud õe – patsiendi suhtarv 1 : 2 ning õdede töökoormust hinnatud Therapeutic Intervention Scoring System´i (TISS) abil. Kirjandusele tuginedes ei ole TISS täisulik meetod õdede töökoormuse hindamiseks oluliste õendustegevusi kirjeldavate punktide puudumise tõttu. Õdede koormus ja optimaalne koosseis Eesti intensiivravi osakondades vajaks täpsemat määratlemist. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õdede töökoormust ja õdede koosseisu ning õe – patsiendi suhte optimaalsust Eesti piirkondlike ja keskhaiglate III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades. Andmed koguti kümnes osakonnas NAS (Nursing Activities Score) mõõdikuga uuringuperioodil tööl olevate õdede poolt ajavahemikul 03.11.2014-30.11.2014. Kokku tagastati 4388 NAS lehte, millest andmeanalüüs põhineb 63,9% (n = 2806) lehtedest ning kuuel osakonnal. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat MS Excel 2007 ja veebipõhise andmetöötlusprogrammi Statcrunch´i abil. Uurimistöö tulemusena selgus, et kuues Eesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakonnas kulus õel keskmiselt 85,3% ühes valves oldud ajast õendustegevustele. Keskmine intensiivravil viibinud patsient vajas 65,14% ühe õe kogu valve ajast. Õdede koosseisude suurus võiks olla suurema varieeruvusega, mida kinnitas tegelik ja NAS´i põhjal saadud õdede arvu erinevus. Keskmine optimaalne õe – patsiendi suhe NAS põhjal oli 1 : 1,5.