Püha Birgitta visioonidest kui imetegudest

Abstract

Käesolev uurimus andis osalise vastuse minu küsimusele Birgitta imetegude kohta. Oma piiratuses eeldasin, et imeteod on n ö käega katsutavad ja neid on võimalik faktide alusel kontrollida. Kuid kui mõelda veidi laiahaardelisemalt, siis imetegu ei ole ainult füüsiliselt kontrollitav asi, vaid nagu Elmar Salumaa oma „Süstemaatilise teoloogia käsiraamatus“ (Salumaa 2008: 98) annab definitsiooni imele ja imeteole, on ime ja imetegu nähtus või kogemus, mis äratab imetlust ja panevad meid imetlema kõike seletamatut. Minu jaoks on Birgitta visioonid imetlust väärivad, sest ehkki sõnumi sisu on neis visioonides küll korduv, on Birgitta oma vaimuanniga pannud need sõnumid kirja hämmastava värvikuse ja detailirohkusega. Lisaks avaldab muljet tema isikupärane ja uudne lähenemine oma kloostrikorra loomise soovile − luua klooster, milles teeniksid ühes nii mungad kui nunnad ja juhiroll oleks naissoost abtissil, kellele alluks ka meeskloostri eestseisja. 24 Birgitta pühalikkusele (millele ei ole kahtlust tema karskuse täieliku vooruslikkuse taotluse ja kirgliku usu tõttu) annab kinnituse ka tema komekordne pühakuks kuulutamine erinevate paavstide poolt. I kord kuulutati Birgitta pühakuks aastal 1391, II korda kuulutati Birgitta pühakuks 1.07.1419 paavst Martinus V poolt ja III kord paavst Johannes Paulus II poolt aastal 1999.