2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.