Euroopa Liidu välispädevuse piirid : Euroopa Liidu ainuvälispädevuse mõju liikmesriikide rahvusvahelistele lepingutele tsiviilõigusalase koostöö näitel

Abstract

Euroopa Liidu pädevuse olemasolu, iseloomu ja ulatuse määravad kindlaks Euroopa Liidu aluslepingute sätted, kuid Euroopa Liidu välispädevuse piirid aluslepingu sätetest alati otseselt ei tulene. Magistritöös uuritakse, kas Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi Euroopa Kohtu) järeldused Euroopa Ühenduse välispädevuse tekke eelduste kohta on Lissaboni lepingus aluslepingu tasemel liikmesriikide heakskiidu leidnud. Selleks kirjeldatakse kohtuõiguses kujunenud peamisi seisukohti ning analüüsitakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavaid sätteid. Analüüsi tulemusel järeldatakse, et esmakordselt on aluslepingu tasemel reguleeritud Euroopa Liidu välispädevuse, sh ainuvälispädevuse tekke tingimusi, kuid kohtuõigus on aluslepingutesse üle võetud ebatäielikult. Teiseks analüüsitakse Euroopa Ühenduse tsiviilõigusalase koostöö raames vastuvõetud õigusaktide näitel seda, millist mõju on sise-eeskirjade vastuvõtmisest tulenev ühenduse välispädevuse kasv avaldanud liikmesriikide varasemate rahvusvaheliste lepingute kehtivusele ja kohaldamisele ning võimalusele sõlmida rahvusvahelisi lepinguid tulevikus.