(L)avastades katarsist

Abstract

Magistriprojekti eesmärgiks oli uurida katarsise kogemuse pakkumise võimalikkust seestpoolt vaadatuna, tegijate endi poolt „kontrollitud“ tegevuste kaudu, ühe teatrilavastuse idee-tasandist kuni esietenduseni välja. Vaadeldavaks lavastuseks sai Juhan Smuuli „Lea“. Lavastusprotsessi eesmärgiks oli aru saada, kas on võimalik teadlikult lavastada katartilist elamust ja kui on, siis kui palju saavad lavastuse tegijad ära teha, et vaataja etenduse ajal katarsist kogeks.