Varajase radikaliseerumise märkamise riikliku raamistiku ettepanekud haridustöötajatele

Abstract

EL-is on radikaliseerumise oht tõusutrendis, statistiliselt on islamiäärmuslaste rünnakud suurenenud ning parem- ja vasakäärmuslused püsivad stabiilsena. Magistritöö eesmärk oli välja töötada riikliku raamistiku ettepanekud selles osas, kuidas haridustöötaja saaks märgata varajast radikaliseerumist ja oskaks tegeleda selle nähtusega lähtudes EL-i terrorismivastasest strateegiast. Magistritöös uuriti, haridustöötaja teadlikkusest radikaliseerumisest ja äärmuslusest ning millisest definitsioonist nad lähtuvad. Ka uuris magistritöö, millist tuge vajavad haridustöötajad enim seoses koolinoorte radikaliseerumise ja äärmuslusega tegelemisel. Töö empiiriline osa põhineb haridustöötajate intervjuu analüüsi tulemustele, EL-i terrorismivastasele strateegiale ning teistele EL-i materjalidele. Samuti lähtub töö Eestis olemasolevatest juhenditest, millest see töö keskendub põhiliselt kahele: PPA poolt loodud käsiraamat kohalikele omavalitsustele ning Maasingu & Salveti (2018) RITA-RÄNNE projekti raames loodud juhis haridustöötajatele äärmuslusest. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis poolstruktureeritud intervjuud põhikoolide, kutsekoolide ja gümnaasiumiastme haridustöötajatega eri piirkondadest. Valimi moodustati lumepallivalimi meetodi järgi, kus osade koolide poole pöörduti läbi ametiühingute soovituste kaudu. Magistritöös kasutati andmeanalüüsi meetodina Brauni & Clarke-i (2022) temaatilist analüüsi, mille abil tuvastati intervjuudes neli peamist teemat: “teadmised ja teadlikkus radikaliseerumisest ja äärmuslusest”, “haridustöötajate toetuse vajadused”, “koostöö teiste osapooltega” ja “ühiskondlikud ja kultuurilised aspektid”. Analüüsist selgusid ettepanekud Eesti riikliku radikaliseerumise ennetamise raamistikule. Magistritöö järeldused olid esiteks, et haridustöötajad vajavad lisatuge radikaliseerumisest teadlikkuse tõstmisel; teiseks, puudu on juhendmaterjalid, mis oleksid kiiresti leitavad ja koondatud ühte kohta ning kolmandaks, haridustöötajad vajavad tõhusamat koostööd nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, et tagada radikaliseerumise ennetamine. Magistritöö ettepanekuna tuginedes EL-i terrorismivastase strateegiale ja teistele materjalidele, on oluline korraldada praktilisi koolitusi radikaliseerumise ja äärmusluse teemal; koolitusvõimalused, juhendmaterjalid ja teised õppematerjalid peaksid olema koondatud ühte keskkonda, kuhu on võimalik kiiresti ja lihtsalt ligi saada. On oluline luua kooli juhtkonna poolt koolisisene tugisüsteem ja strateegiline plaan ning kooli juhtkond peab julgustama haridustöötajad kasutama varajase radikaliseerumise märkamisel ametlikke teabevahetuse kanaleid.